Dirigent Paavo Järvi.
Foto:Jan E. Siebert.
Foto:Jan E. Siebert.
Hesseni Ringhäälingu juht dr. Helmut Reitze teatas ametlikul pressikonverentsil, et järgmisel hooajal, 2006/2007 hakkab Paavo Järvi juhtima sealset sümfooniaorkestrit. Frankfurdi sümfoonikud pole aga oma uuele peadirigendile sugugi võõrad, külalisdirigendina on Järvi töötanud nendega edukalt juba pikemat aega. Nimelt soovisid ka muusikud ise eestlast Hugh Wolffi järglaseks.
„Esmaklassiline dirigent garanteerib ka tulevikus meie muusika kõrge taseme. Frankfurdi muusikud rõõmustavad, saades endale rahvusvahelise tasemega ja ulatuslikku sümfoonilist repertuaari valdava juhi, kelle profiil sobib suurepäraselt kokku meie sümfoonikutega. Uue muusikadirektori taktikepi all on orkestril võimalik oma vanu traditsioone jätkata ning uute ideede, impulsside ja projektidega ennast edasi arendada,” ütles Reitze meediaesindajatele.
Ta toonitas, et Paavo Järvi on üks oma generatsiooni menukamaid dirigente, kes oma kogemustega maailma tuntud orkestrite ees on tegelikult juba ammu „vana tegija“. Nagu kõik Järvide dünastia liikmed, on ka Paavo olnud alati maailmas eesti muusika suursaadikuks, ta on erilise heameelega tutvustanud Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Lepo Sumera ja Eduard Tubina heliloomingut.
Helilooja Arvo Pärt.
Foto: Werner Siebert
Foto: Werner Siebert
Nii ka Hessenis, kus orkester esitas Paavo Järvi teisel tutvustamiskontserdil Frankfurdi kuulsas Vanas Ooperis Anton Bruckneri (1824-1896) 3. d-moll sümfoonia kõrval Arvo Pärdi 1971. a. kirjutatud ja Neeme Järvile pühendatud 3. sümfoonia. See jättis kontserdile sümpaatse isikliku pitseri. Kuigi Paavo Järvit tutvustatakse alati legendaarse Neeme Järvi pojana, on ta juba ammu oma kuulsa isa varjust välja kasvanud.
Ehkki dirigent oli valinud õhtu programmi täiesti vastandlikud teosed, kiitis Hesseni publik sooja aplausi ja braavo-hüüetega tema repertuaaripoliitika heaks. Esiteks tuli ettekandele Arvo Pärdi suur sümfoonia, milles kolm puupuhkpilli, neli trombooni, vasktuuba ja löökpillid meenutasid Shostakovitshi 11. sümfoonia revolutsioonilisi toone. Pärdist on eriti Saksamaal kujunenud täiesti omaette institutsioon, kusjuures tema varasemat kommunismivastast mässulist hinge on tihtipeale valgustatud siinses ajakirjanduses. Der Spiegel nimetab eesti heliloojat „uue muusika edukaimaks veidrikuks“, kirjeldades, kuidas Pärt provotseeris oma „Nekroloogi“ ja „Kreedoga“ okupatsioonivõime, sütitades „punases vanglas“ oma sõnakuulmatusega suurema skandaali. Läände emigreerudes avanesid peale pikka loomingulist vaikust endisele vastuhakkajale pea et kogu maailma kirikud ja kontserdisaalid. Michael Moore ja Tom Tykwer kasutavad Arvo Pärdi muusikat oma filmides ja Torino taliolümpiaks viisistas helikunstnik „Torino hauakalevi“. Teose esiettekanne toimus Torino toomkirikus olümpia kultuuriprogrammi raames. Kuna Saksamaal on siiani laialdaselt tutvustatud Pärdi tänapäeval vägagi aktuaalset hingelist muusikat, siis oli meeldiv vaheldus kuulata ka tema varasemat loomingut.
Bruckner oli 19. saj. üks omapärasemaid heliloojaid. Richard Wagner nimetas teda „silmapaistvaimaks sümfoonikuks peale Beethovenit“ ja nii pole mingi ime, et austria helikunstnik pühendas oma 3. sümfoonia just temale. „Selles teoses võib tõepoolest märgata Bruckneri sümfoonilise arengu tõusu,“ kirjutab Andreas Maul, „kuid see on ka teos, mis ei saanud kunagi päris valmis. Austerlane plaanis tuua publiku ette mitmedimensioonilise suurteosena „Wagner-sümfoonia“, kus originaalile olid lisatud tsitaadid saksa helilooja ooperitest. Wagneri südamlikest soovitustest hoolimata lükkasid orkestrid teose aga tagasi. Sümfoonia teine versioon kukkus 1877. a. Viinis esietendusel suure fiaskoga läbi. Alles paar aastat hiljem sai helitöö Bruckneri õpilase Franz Schalksi nõuandel lõpliku kuju; see kolmas versioon domineerib orkestrite mängukavades tänaseni.
Hesseni HR-Sümfooniaorkester mängis mõlemaid teoseid oma peatse peadirigendi juhtimisel emotsionaalse intensiivsuse ja kõlaühtsusega, mis andis publikule lootust, et muusikute edasinegi koostöö Paavo Järviga kujuneb viljakaks. Kuigi ta dirigeerib ametlikult alles 12. ja 13. oktoobril oma uue orkestri ees, on Frankfurdi publikul võimalik kuulata juba 14. mail Paavo Järvi taktikepi all Breemeni Saksa Kammerfilharmoonikuid.
USA-s elav Paavo Järvi nimetati Hesseni orkestri peadirigendiks kaheks aastaks võimalusega lepingu pikendamiseks kaheks järgnevaks aastaks. Hr-sümfoonikutega annab Järvi ühel hooajal vähemalt 30 kontserti ja juhatab sellele lisaks külalisettekandeid ja turneesid. Kavas on samuti igal hooajal salvestada 2 CD-d.
Raadiointervjuus teatas Paavo Järvi: „Rõõmustan, et võin juhatada Saksamaa ühes huvitavamas regioonis ühte saksa põnevamat orkestrit. Meie repertuaar saab järgnevatel aastatel olema väga mitmekülgne – klassikutest uue muusikani. Samuti ei unusta me romantikat. Eestlasena tahaksin siinsele publikule tutvustada selliseid Euroopas vähetuntud heliloojaid nagu Nielsen, Stenhammar või Tubin. Samuti soovin ma sümfoonikutega arendada edasi Haydni-traditsioone.“ Oma esimeseks tööperioodiks on 42-aastane dirigent andnud juba sisse tellimused Jörg Widmann'ile ja Marc-André Dalbavie'le, samuti Erkki-Sven Tüürile uute teoste kirjutamiseks. Tähelepanuta ei jää ka töö uue publiku leidmiseks ja kaasahaaramiseks, samuti peab Järvi tähtsaks tööd laste ja noortega.
Frankfurdis töötamise kõrval jätkab Paavo Järvi tööd Cincinnati Sümfoonia Orkestri peadirigendina; Breemeni Saksa Kammerfilharmoonikute kunstilise direktorina ja ERSO kunstilise nõuandjana.
Pressikonverentsil teatas ta, et ei eelista ühtki orkestrit, öeldes, et kõik tema sümfoonikud on kõrge tasemega, ning lubas omalt poolt kaasa aidata iga orkestri eripära süvendamisele ja muusikakvaliteedi tõstmisele.
Frankfurti Vana Ooperi hoone.
Foto: Jan E. Siebert
Foto: Jan E. Siebert
