Lugupeetav härra Kaitseväe juhataja!
Lugupeetav härra Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Ülem!
Lugupeetav Kõrgem Sõjakool, õpetajad ja õpilased!
Lugupeetavad külalised, minu daamid ja härrad!
Tervitan ja õnnitlen Kõrgemat Sõjakooli Teie 90. aastapäeva puhul!
See on eriline au ja eesõigus tohtida seista siin Teie ees, et õnnitleda Kõrgemat Sõjakooli Teie 90. juubeli puhul!
Eesti Sõjakool asutati 1919.– minu sünniaastal. 1924. aastal lõpetas selle kooli minu isa Eesti mereväe ohvitserina. 1939. aastal lõpetasin mina Eesti Sõjakooli raskesuurtükiväe klassi – minust sai üks neist Tondi-poistest, sest Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused asusid Tondil – Tallinna lähistel.
Kuni tänase päevani on “Tondi aeg” meie mälus ja kõneaineks, alati kui vanad Tondipoisid kohtuvad, aga ka alati kui meie lapsed või lapselapsed meie ümber istuvad ja küsivad – vanaisa räägi meile midagi oma mälestustest. Kuna välisuurtükivägi tol ajal oli hobustega veetav, siis aeti meid üles pool tundi varem teistest üksustest, kell ½6 hommikul, et hobuseid puhastada – 7 päeva nädalas. Hea ratsutamise oskus oli ühe suurtükiväe ohvitseri põhinõudeid. Kanda kannuseid, see kuulus iga patarei aspirandi vormikirjelduse hulka. Aga meie pidime need kannused ära võtma, siis kui ratsutustund algas. See võttis mõnda aega, kui meid – üks korraga – lubati kannustega ratsutada. Missuguse uhkuse tundega see meie südant täitis – kannustega ratsutada.
Aga galopeerida kuue hobuse poolt veetava kahuriga Tondi liivamägedes, mis tänapäeval on maju täis ehitatud või õppida laskma püstoli, vintpüssi või kahuriga ei olnud veel kõik see, mida ühelt Tondi-poisilt nõuti. Lisaks muidugi, et 1938/39. aastal Sõjakool tuli Garnisoni meistriks korvpallis ja soome pesapallis.
Ühe Tondipoisi tegelik haridus ja väljaõpe toimus klassiruumis.
Meid õpetati mõtlema.
Kõik õppetunnid taktikas, sõjaajaloos või kuidas korrigeerida suurtükituld, pääsesid täiele maksvusele alles siis, kui õppisid tundma ja hindama olukorda, milles sa viibid. Selleks pidid sa:
Esiteks – oskama kirjeldada olukorda, tervet olukorda ja mitte välja jätma asjaolusid ja detaile, mis on ebamugavad või millest sa ei saa aru.
teiseks – õppima analüüsima seda olukorda ja selle kirjeldust. Et anaüüsida olukorda, pead oskama küsida õiget küsimust. Kui saad õige vastuse valele küsimusele, siis sa ei saa iial aru olukorrast milles viibid.
Ilma nende sammudeta – nii me õppisime – sa vaidlesid millegi üle, millest sul polnud täit arusaamist.
Ühele vanale Tondipoisile teeb tõsist heameelt lugeda ja õppida tundma praeguse Sõjakooli liikmete kirjutisi ja seisukohti. Neid võib leida ka ajalehtedest ja Internetist:
Julgeolek algab mõtlemisest!
Ohvitseride sõjaline haridus on üks olulisemaid, kui mitte olulisim julgeoleku alustala. Nagu ütles president Lennart Meri: Julgeolek on kallis kaup ja julgeolekut ei ole kunagi liiga palju.
Üks vana Tondipoiss vaatab suurima rahuldustundega sellele, et BALTDEFCOL on üks meie ühise kaitsevõime alustaladest.
Veelkord – soovin südamest õnne Kõrgemale Sõjakoolile tema 90- sünnipäeval!
Soovin kõike edu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustele, selleks et eesti ema võiks rahuldustundega teada, et kui tema poeg või tütar peaks kodumaa kaitseks astuma vaenuteele, siis neid juhivad ja nende eest hoolitsevad ohvitserid, kes oma ettevalmistuse on saanud selles koolis.
Paavo Loosberg
Kõrgema Sõjakooli 90-aasta juubelil Tartus
3. aprill, 2009