Tema Pühaduse matusetseremoonia tõi Rooma miljonid inimesed ning sellest sai viimase aja maailma suurim usukogunemine.
Inimesed nutsid, palvetasid, laulsid ja aplodeerisid laupäeval lahkunud 20. sajandi suurmehe hüvastijätutseremoonial.
Paavsti surnukeha toodi Püha Peetruse väljakule küpressipuust kirstus, millele oli joonistatud rist ning „M”-täht, sümboliseerimaks Neitsi Maarjat. Kirstule pandi pühakiri ning väljakul puhunud tuul lehitses raamatut.
Kui matusemissa lõppes, kõlasid Püha Peetruse basiilika kirikukellad ning 12 meest kandsid kirstu oma õlgadel basiilikasse, kus paavst maetakse.
Küpresskirst paigaldatakse tsinkkirstu ning see omakorda tammepuust kirstu. Johannes Paulus II maetakse paavst Johannes XXIII hauda.
Paavst Johannes XXIII surnukeha kaevati 2001. aastal pärast tema pühakuks kuulutamist Püha Peetruse basiilika alt välja ning viidi kiriku peakorrusele.
„Me võime olla kindlad, et meie armastatud paavst seisab täna Isa kodu aknal, näeb meid ja õnnistab meid,” ütles kardinal Joseph Ratzinger matusetalitusel.
Rahvamass skandeeris väljakul „santo subito” ehk „tehke ta kohe pühakuks”.
Paavsti kirst oli matusetalituse ajal sama kiriku trepil, kus Karol Wojtyla enam kui 26 aasta eest esimest korda oma elujõulisuse ja karismaga maailma üllatas. Esimene mitte-itaallasest paavst 455 aasta jooksul lahkus Jumala juurde laupäeval.
Viimset austust oli tulnud paavstile, kes aitas maha murda Raudse Eesriide, kutsus üles ühtsusele religioonide vahel ning juhtis oma kirikut range konservatiivsusega, avaldama neli kuningat, viis kuningannat ja vähemalt 70 presidenti-peaministrit.
„Meie maailm on nüüd teistsugune,” ütles 18aastane poolatar Beata Püha Peetruse väljakul, pisarad silmist jooksmas. „Ma ei tea, mida me teeme nüüd, kui tema meid enam ei juhi.”