Toomas Sildam, vanemtoimetaja POSTIMEES
Ljubljanas eile kohtunud Eesti välisminister Urmas Paet ja Vene välisminister Sergei Lavrov jäid eri arvamusele piirilepingute ratifitseerimistüli lahendamisel ning otsustasid lahenduse otsimise tulevikku lükata.

«Ilmselt on aeg see, mis peaks lahenduse andma,» ütles Paet pärast pooletunnist kohtumist Lavroviga. «Tema ütles, et vajalikud on uued läbirääkimised, ja mina ütlesin, et Eesti ei pea neid vajalikuks, seega – jäime eri arvamusele. Nüüd on lihtsalt vaja aega.»

Paetiga nõustus riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson (Res Publica): «Mõistlik lähenemine. Lihtsalt kaevikutes istuda pole mõtet ja on selge, et mingite jõuliste käikudega pole võimalik seda küsimust lahendada. Aeg annab arutust, sest lõppude lõpuks on piirilepinguid vaja nii Venemaale, Euroopa Liidule kui ka Eestile.»

Samal teemal:

Kannatust, piirileping!
Teravad erimeelsused

Suhtumine tänavu 18. mail allkirjastatud piirilepingutesse, millelt Vene pool pärast Eesti riigikogus lisatud okupatsiooniviidet allkirja tagasi võttis, oli teravaim erimeelsus, mis eile Sloveenia pealinnas Ljubljanas toimunud Paeti-Lavrovi vestlust vürtsitas.

«Kõige olulisem, et otsekontakt tipptasemel on taastatud,» ütles Paet pärast kohtumist, mis lõpetas enam kui pooleaastase suhtlemispausi Eesti ja Vene välisministeeriumide tippametnike vahel. «Peame keskenduma meie suhete tulevikule.»

Lavrov tegi ettepaneku alustada uuesti majandus- ja kaubandusküsimustega tegeleva Eesti-Vene valitsustevahelise komisjoni tegevust, mida Moskva on paar viimast aastat hoidnud külmutatuna ning keeldunud sellele määramast endapoolset kaasesimeest.

Paet omakorda küsis, millal saab Eesti Moskvast tagasi presidendi ametiraha. Lavrov kinnitas, et Venemaa on seda endiselt valmis tegema, kuid otsib probleemile juriidilist lahendust. Voroneži viidud Tartu Ülikooli kunstimuuseumi varade võimaliku tagastamise kohta pole Vene võimud aga otsust teinud.

Paet ja Lavrov rääkisid ka koostööst võitlusest inimkaubanduse ja narkoäriga. Järgmise aasta esimesel poolel korraldab Eesti Moskvas inimkaubanduse-vastase seminari.

Veel oli välisministrite laual Narva-Jaanilinna uue silla ehitamise teema. «Piirisillal on sümboolne tähendus,» ütles Paet. «Tegemist on ühe suurema maismaaühendusega Euroopa Liidu ja Loode-Venemaa vahel, mis täna ei vasta vajadustele.»

Paeti sõnad kõlasid ajal, kui avalikuks sai Leedus tehtud ekspertiis, mille järgi ei tohi 1960. aastatel ehitatud Narva sillale lubada üle 41-tonniseid sõidukeid.

«Tänapäeva raskeveok kaalubki umbes 40 tonni ja kui mõni veok on raskem, siis tuleb neil Eestist Venemaale sõiduks või vastupidi kasutada teist teed,» kommenteeris maanteeameti järelevalveosakonna asejuhataja Paul Kibin BNSile.

Huvitus koolireformist

Lavrov kinnitas eile, et Moskva on huvitatud koostööst Narva silla ehitusel. Rääkides vene vähemusest Eestis, ei kasutanud Lavrov kohtumisel Paetiga kordagi sõnapaari «inimõiguste rikkumine». Küll aga tundis ta huvi 2007. aastal algava venekeelse kooli reformi ja mittekodanike lõimumise vastu.

Eesti välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste lükkas ümber Vene välisministeeriumi kodulehele pandud teate, nagu oleksid Paet ja Lavrov arutanud ka võimalust sõlmida tulevikus viisalihtsustusleping.

«Minister Paet rääkis vaid muudatusest meie välismaalaste seaduses, mille järgi kolmandatest riikidest Eestisse sõitvad turistid võivad saada kuni viiepäevase viisa ka ilma seni kohustusliku küllakutseta,» ütles Halliste.

Märkmed: