www.DELFI.ee
Kõigepealt tuleks rääkida siiski sellest, et eestlane on ISE üheksakümnendate algusest tänaseni endale valinud sellised juhid ja sellise elukorralduse. EESTLANE ISE. Mitte Savisaare headus, vaid temaga konkureerivate erakondade veelgi enam küsitav moraalitus on loonud olukorra, kus kahekümne aastaga on riigi ühisomand (nii materiaalne kui ka mentaalne) jaotatud, müüdud, hangeldatud ja lausa varastatud “vähestele palju ja paljudele vähe või lausa ei midagi” põhimõttega.
Kui väikeriigis on peatselt 15 -20% inimestest ilma võimalusest end tööga elatada, kui sotsiaalne kaitstus ja elukorraga rahulolu kiratseb, siis peaksid ka marurahvuslased VIIMAKS OMETI aru saama, et eestluse suurim oht ei ole sugugi mitte pime laas idas ega ka mitte erinevates toakaaslastes, vaid ikkagi MINA ISE. See riik, mis eestlastele on ainus ja püha (ainus ja püha) peaks kestma ju ikkagi rohkem kui kümned aastad!?
Demokraatlik ühiskond on nagu potist väljakukkunud pärmitaigen, nagu kindla meeskonnata reisilaev, kus iga teine päev vahetub kapten reisijatele antud ilusate lubaduste põhjal. Olukorras, kus reisijatel on täiesti kama, kes juhib ja kuhu (varasemad valimisaktiivsused alla 50%), on täiesti selge, et peatselt pidu peetakse suletud sviitides ja kellegi arvelt.
Põnev on lugeda viiteid, et “VEEL ON VõIMALIK NAASTA” ja “OLEME PEREMEHED”. Väga põnev. Niisama põnev, kui “PAARI AASTAGA EUROOPA RIKKAMATE HULKA” jõudmise peibutusloosungeid kergeusklikele. Nagu muinasjutte vaeslapse käsikivist, mis kogu öö ise jahvatas.
Tegelikkus?
Eesti 100-st tähtsamast ettevõttest (statistika-ameti info) on pea 70% välisinvesteerijate valduses. 60% elanikonnast elab peost-suhu võimalustega ja on sisuliselt surutud moraalsele passiivsusele kartuses oma homse ees. Paremate sissetulekutega, kuid kodanikuaktiivsuselt tunduvalt aktiivsem klass toetab loogiliselt järjekindlalt madalate maksude (s.t. väheselt palju ja paljult vähe), piiranguteta ja avatud korraldusega (ei piire, ei pikaajalist moraali) arengut.
No, kaunid rahvusillusionistid, KUIDAS SIIS SEE HEADUS ISE kusagilt taevast siia saabuks, kui reaalsus on sootuks muu? Ei, ei saabugi, vaid eest on tõeliselt huvitavad ajad, kus liisingluksus vahetub karmi reaalsusega ja vanakurat tuleb käsi hõõrudes talle suhkrukringli eest antud kolme veretilgale järele.
Teades, et see ei ole kellelegi meeldiv, tahaks ikkagi tulihingelisi õiglaslikke pisut õlast raputada ja öelda — vaata peeglisse, hea mees, vaata peeglisse! Sa kisendad, et öine kära ja teiste raske hingamine ei lase sul magada, kuid seda sa ei märka, et su kodu on tükikeste haaval välja jagatud, maha müüdud ja ühiseks tantsuplatsiks tehtud. Seda jah, seda sa ei märka, kuid tead täpselt, et “kui vaid seda kohisevat metsa ees ei oleks”…
Hale hakkab. Tõsiselt. Mitte tegelikkuse, vaid Sinu arusaamade ja loidsuse pärast.
Päeva komm on Delfi uus rubriik, mis tõstab kommentaariumist esile häid kommentaare.
PÄEVA KOMM: Eestluse oht on eestlane ise! DELFI (5)
Eestlased Eestis | 04 Nov 2009 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kõik on ju õige kuid me peame vaatama asju laiemas kontekstis. Majandus ja poliitika on tihedalt seotud. Mis valikud meil olid?
Tagantjärgi võib alati arutada et oleks saanud palju paremini teha. Eesti pole sugugi "failed state". Isiklikult olen uhke mis on 20 aastaga saavutatud ja loodan et saame siit edasi liikuda rahvuse huvidest lähtudes.
Tagantjärgi võib alati arutada et oleks saanud palju paremini teha. Eesti pole sugugi "failed state". Isiklikult olen uhke mis on 20 aastaga saavutatud ja loodan et saame siit edasi liikuda rahvuse huvidest lähtudes.
Kui juba rääkida siis miks mitte ka sellest, et KUS oli siin alustamine NULLIST või TÜHJALT KOHALT??? Alustada saadi(kui oleks tahetud) korralikult väljaehitatud infrastruktuurilt mis ja tahtlikult lagastati omade vahel ära jagati ja siis välismaalastele maha äritseti. Artiklis pole mitte SILPIGI LIIGA KARMILT, iseloomustus on LÜHIKE JA TÄPNE ja kui kellelegi asjaosalisele ei peaks meeldima, siis poleks olnud vaja niimoodi käituda, et tagajärjed poleks sellisewd nagu nad just on ...
Pean artikli kriitikat liiga karmiks. Eesti valis 90-ndate aastate alguses läänemeelse nn. neo-liberaalse majanduspolltika mis ajapikku viib paratamatult artiklis kirjeldatud tagajärgedele. Ometigi olid siin ka positiivsed küljed millest olulisemaks maa infrastruktuuri kiire ülesehitamine praktiliselt nullist alustades. Nõustun et praeguse kriisi tingimustes tuleks katsuda majanduspoliitikat reformida ja liikuda stabiilsema ning sotsiaalse rahvusliku arengu suhtes parema süsteemi poole. Kahjuks on Eesti juhtkond (nagu mujalgi) status quo teener ning ei näe oma ninast kaugemale. Liikumine euro ja Euroopa provintsi staatusesse on loogiline jätk praegusele süsteemile. Kahjuks ei näe ma jõudu mil laeva kurssi muudaks.
Eestlased Eestis
TRENDING
