Pühapäeval, 17. veebruaril tähistati Kitcheneris (Waterloos) kohaliku Eesti Seltsi korraldusel Eesti Vabariigi 84. aastapäeva, mis algas jumalateenistusega St. John’i luterikirikus. Erakordselt meeldiv ja päikeseline ilm soosis üritust igati.

Esmalt tõid rahvariietes noored kirikusse Eesti ja Kanada lipud. Jumalateenistusel oli organistiks noor muusik Kara-Lis Coverdale. Liturgiale järgnes jutlus õp. Hannes Aasalt Matt. 4. ja 1. Moos.3. ptk. mõtete alusel. Mõlemas tekstis on juttu kiusajast — ühel juhul puutus mao meelitustega kokku esimene inimpaar, kes jäid kahjuks selles olukorras kaotajaks.

Jeesus suutis aga võidukalt saatana ahvatlustele vastu seista ja võttis kogu vastutuse endale. Otsime maailmas paremat ja turvalisemat elu. See on võimalik vaid siis, kui me Jumala abiga suudame eristada head ja halba. Õp. Aasa juhtis kuulajate tähelepanu muinasajast pärit pildile laululehel, millel on kujutatud 11. sajandil Eestit külastanud piiskop koos preester Nikolausega. Nad tulid rahumissiooniga. On andmeid, et ristiusu tõid Eestisse esmalt kaupmehed ja et seda levitati tol ajal rahu- ja rõõmusõnumina. Sellele järgnes aga ristiusu vägivaldne toomine Eestisse tule ja mõõgaga. On suur vahe, kas meile lähenetakse hea tahte või mõõgaga. Jumal on rahu Jumal, hoiame Tema lähedusse.

Langenute mälestamise tseremoonia viis südamlikult läbi Valter Tera, lugedes päevakohast luulet. Jumalateenistusele järgnes kohe aastapäeva-aktus, mille alguseks lauldi Kanada hümni. Aktust juhatas seltsi esinaine Leena Kimsto, kes tervitas kohaletulnuid. Liivi Hess laulis „Sind surmani küll tahan”. Näis, et neiu kaunil ööbikuhäälel polnud üldse piire — nii puhtalt ja kaunilt kõlas iga noot. Aktusekõne pidas Elle Puusaag, sidudes sellesse momente meie kaugete esivanemate elust, Eesti ajaloost, tema kohast ajas ja ruumis, aga ka oma isiklikest läbielamustest okupatsiooniaegses Eestis.

Kõne teine pool oli pühendatud praegusele olukorrale kodumaal: kas ja kuivõrd uus president ja valitsus suudavad neile pandud ülesandeid täita. Et meie vabariik on üsnagi noor — kokku on omariikluse aastaid vaid 34 — siis on sünnipäevalapsel paremad päevad veel kindlasti ees ja palju võimalusi olukordade parandamiseks. Aktus lõppes Eesti hümni laulmise ja lippude väljakandmisega. Pr. Kimsto tänas lõpuks kõiki ja kutsus kohvile kiriku kõrvalhoonesse. Järgnes erakordselt hubane ja meeldiv pealelõunane koosviibimine.

Kokkuvõtet tehes tahaks mainida paari rõõmustavat tõika, mis sellelt ürituselt silma hakkasid. Esiteks — Kitcheneri ja ümbruse rahvas meenutasid üksmeelset perekonda; esindatud oli kolm generatsiooni, kes näisid kõik üksteist hästi mõistvat ja kellel jätkus soojust ja südamlikkust päris võõra külalise vastugi. Teiseks — oskus noori kaasa haarata seltsi ja koguduse tegevusse. Jäi mulje, et see kõik on saanud võimalikuks tänu tragile ja tulihingelisele eestluse kandjale, seltsi esinaisele pr. Leena Kimstole.

Lõpuks teatame, et Kitcheneri Eesti Seltsi aasta peakoosolek toimub 20. märtsil kell 7 õhtul aadressil: 25 Joseph Street, Kitchener.

Märkmed: