Korporatsiooni FRATERNITAS ESTICA esialgne vapp.
Arhiivifoto.
Arhiivifoto.
Jah, võitlus ESTICA eest oli pikk. Mõte liikus ja idanes eesti soost tudengite peas ja meeles pikka aega.
Ajaloo andmetel öeldi välja korporatsiooni hädavajalikkus vil. dr. A. Paldrocki poolt EÜS-i vilistlaskogu koosolekul 30. augustil 1900. Pooldajaid oli, vastasrindlasi veelgi enam.
Algas pikaajaline (loodame, et põhimõtteliselt veretu) võitlus. Asutaval tuumikul tuli uue korporatsiooni vajalikkus viia eesti soost üliõpilaste teadvusesse, Tartu Ülikooli juhid oma paati saada ja kõige raskem — Vene impeeriumi haridusministrilt lubakiri hankida.
Usun, et see kõik oli meie korporatsiooni isadele raske, piinarikas ja õnnelik „seitseaastak“. Oldi koos, peeti aru, veendi inimesi.
12. oktoobril 1904 fikseeriti nn. 12 kiri (sedavõrd oli koosolekul osavõtjaid, tulevaste korporantide tegelik arv oli kindlasti suurem). Nende 12 nimed on meil teada, aga lehe tänastele lugejatele oleks hetkel vast tähtsam teada meeste tausta. Palun: 7 teoloogi, 3 juristi, 1 matemaatik, 1 meedik.
Praeguste arusaamade kohaselt veidi ebaproportsionaalne koosseis.
Aga stop! Kujunev eesti ühiskond vajas hingelist tunnustust, vajas eestlasi kantslisse. Korporatsiooni „põhjusmõtetes“ oli § 5: „... liikmed tunnistavad, et nad Eesti rahva liikmed on, et emakeelt põlata ja unustada ei taha, vaid au sees pidada."
Eelmise sajandi sõjad, revolutsioonid ja okupatsioonid on ESTICA vennad paisanud maailma laiali. Ometi on nad igal pool koondunud. Ja õnn! Meie suurim ja tegusam koondis on jälle vabas Eestis.
Lisainformatsioon: vil! Thomas Heinsoo 416 461 0764 x 224
