6. novembril Gustav Adolfi päevale pühendatud jumalateenistusel Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus teenisid ja osalesid: (ees vasakult) peapiiskop emeeritus Kuno Pajula ja koguduse juhatuse esimees Toomas Lilienberg. Taga: Kaitseväe peakaplan emeeritus kolonel Tõnis Nõmmik, antud päevaks pärjatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi büst, koguduse õpetaja Patrik Göransson ja Mereväe kaplan leitnant Tõnis Kark. Mängis Kaitseväe orkester Peeter Saani juhatusel.
Vana HEA Rootsi aeg. See oli periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult oli see aastatel 1629-1699; üldjoontes Liivi sõja lõpust (1583) Põhjasõjani (1700-1721), kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla.
Sama 17. sajandit kutsutakse vahel ka "kolme kuninga ajaks", kuna ühtekokku valitsesid meil kolme erineva riigi kuningad: Rootsi, Poola ja Taani. Neist senini kõige sügavama jälje on jätnud Rootsi kuningas Gustav II Adolf, kelle valitsemisaastateks 1611-1632.
Gustav Adolf oli haritud mees, kes valdas keeli ja tundis hariduse väärtust. Niisiis peale 1629. a, kui Liivimaa läks täielikult Rootsi võimu alla, võis juttu olla koolide kordaseadmisest ja laiematele rahvahulkadele õpetuse korraldamisest, milleks kuningal oli kindel tahe ja soov. Ta oli veendunud, et on tarvis haritud inimesi – ametnikke, kirikuõpetajaid, arste jt, kes tunneksid kohalikke olusid ja rahva keelt.
Uuele gümnaasiumile pealinnas, tollal Revalsche Gymnasium ehk Tallinna Gümnaasium, mis tänaseks kannab kuninga nime, kinkis ta Mihkli ehk Püha Miikaeli nunnakloostri koos juurdekuuluvate mõisatega (praegune Suur-Kloostri värava ja linnamüüri tagune ala) ning saabus isiklikult kohale, kindlustamaks, et haridust saaksid nii aadlike kui ka tavakodanike lapsed. 1631. a. asutatud Gustav Adolfi Gümnaasium on vanim järjepidevalt tegutsev haridusasutus Eestis ning kuulub viie vanima kestvalt tegutsenud Euroopa gümnaasiumi hulka.
Aasta hiljem, veidi enne Lützeni lahingut, kus ta langes, kirjutas Gustav Adolf alla nüüdseks Põhja-Euroopa ühe vanima, Tartu Ülikooli (tol ajal Academia Gustaviana / Dorpatensis) asutamisürikule.
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnasistid 11. klassi õpilased Eliise, Liisa ja Klaarika jumalateenistuse järgsel koosviibimisel tumesinistes koolimütsides, mida ääristab rohe-lilla-valge trikoloor. 1631. a. asutatud kool tähistab tänavu oma 380. aastapäeva.
Kuidas pühitsetakse?
Olenevalt sellest, kus viibid, võid 6. novembril süüa üht erilist kuninga pea reljeefiga kaunistatud kooki, mida hakati valmistama Göteborgis 1909. aastal. Rootsi-Mihkli kiriku õpetaja, 11 aastat Eestis elanud ja maakeelt soravalt valdav Patrik Göransson valgustas, et selle puhul võeti eeskuju Saksamaalt, kus valitses komme taolise kreemikoogi kummardusega austada linnarajajaid.
Antud päeval võib ilmselt näha šokolaadist või martsipanist Gustav Adolfi medaljoniga kooke teatud Göteborgi pagariäride akendel, kindlasi ka Uppsalas, mille ülikooli õitsengut kuningas toetas ja niivõrd-kuivõrd ka teistes Rootsi haridusasutustes ja traditsioone hindavates kondiitrilettides. Tegemist on rahvuspüha ja lipupäevaga, kuigi kuuldavasti on viimasel ajal peetud seda kohati liialt rojalistlikuks, Rootsi-keskseks ja seega poliitiliselt ebakorrektseks. Õpetaja Göransson seepeale: "Inimesed võivad muidugi muutuda niivõrd tolerantseks, et nad unustavad ära, kes nad ise on."
Gustav Adolfi päeva komme on süüa tema medaljoniga kaunistatud kooke. Varem toodi neid Göteborgist Tallinna; tänavu tehti vastavas vormis roosast martsipanist kohapeal. Fotod: Riina Kindlam
Soomes on see mõistagi enam soome-rootslaste tähtpäev, kuid ka ametlik riiklik lipupäev, mida nimetatakse laiema mõistega ruotsalaisuuden päivä/svenska dagen ehk rootsilikkuse päev.
Eestis tähistati Gustav Adolfi päeva juba esimese Vabariigi ajal, vähemalt temaga seotud koolides ja ka Rootsi-Eesti koguduses, väidab selle praegune õpetaja. Taasiseseisvunud Eestis peetakse Gustav Adolfi Gümnaasiumis igal aastal sel päeval aktus, mida veavad eeskätt rootsi keele õppijad. Tänavu oli palju koolimütse kandvaid gümnasiste Rootsi-Mihkli kiriku jumalateenistusel, mille järgselt nad ka esinesid. Järgmise päeva kooliaktusel andsid algklasside õpilased igaüks üle kingituse – isevalmistatud ex-librisega raamatu kooli raamatukogule. Raamatute kinkimine on 17. sajandist alguse saanud traditsioon, mil iga ametisse astunud õppejõud annetas kooli raamatukogule raamatu. Samuti pidid kooli õpilased kaasa aitama raamatute muretsemisele. Teavet Gustav Adolfi Gümnaasiumi 380. juubeliaasta üritustest saab kooli koduleheküljelt (www.gag.ee).
Roosa martsipan ja rohepärg
Kümme aastat toimetati koogipealseid kuninga medaljone Tallinna Rootsi-Mihkli kirikusse Göteborgist. Nautimiseks pärast Gustav Adolfi päeva jumalateenistust. Tänavu soetati lõpuks reljeefivorm ning koguduse liikmed vormisid neid roosast martsipanist ise. Ka Gustav Adolfi skulptuurne büst, mille järgi koguduse kodu ruume nüüd "kuningasaaliks" nimetatakse, saabus Rüütli tänavale erilisel moel. Nimelt oli Lützeni linna peal üks säärane büst üle jäänud ja kui möödunud suvel Kaarli koguduse lapsed reisi "Martin Lutheri jälgedes" käigus sealt läbi sõitsid, võtsid nad kuninga ühes, kes siis oma istmel ja turvavööga kinnitatult mikrobussis Eestisse saabus. Loorberilehti ei leitud, niisiis pärjati büst tähtpäevaks ligilähedase aseainega.
Möödunudaastase Gustav Adolfi päeva jumalateenistuse korjandusrahad saadeti Peterburi rootsi kogudusele. Tänavu annetatud 175 eurot toimetatakse 1781. a Hiiumaalt Ukrainasse pagendatud rootslaste järglaste heaks, keda kiriku juhatuse liikmed läinud aastal külastasid. Nende viimane jumalateenistus Hiiumaal peeti Kõrgessaare vallas Risti külas, kus nüüd asub kuulus ristimägi.