Berliini Eesti Kooli õpilased võtsid korraks aja maha ja mõtlesid veebruarikuu sünnipäevalapse peale. Tulemuseks olid toredad joonistused ja kirjandid.
Emakeele õpetajatele Maarikale ja Marile jutustasid lapsed tunnis, kes ja mis on neile Eestis kõige tähtsam. Üks on kindel – seal on kõige lahkemad mammad-papad ja vanaemad-vanaisad, kõige lahedamad tädid, kes teevad maailma parimaid friikaid ja üldse on seal palju rohkem asju lubatud.
Noorema rühma lapsed Enri Markkus, Margaret, Rami ja Lisette jutustavad õhinal oma maakodust ja vanavanematest. Rami vanaemal on kuked ja kanad. Aga munad Ramile eriti ei maitse. Enri Markkus: “Maasikad mamma Kaisa juures on mulle olulised. Ja mul on ka papa, kes lubab mul murutraktoriga ise sõita – ma oskan juba ka!” Enri Markkus leiab, et kartulivõtt on üks lõbus töö, aga sama lõbus on Tallinnas Stroomi pargis väntautodega sõitmine. Margaretil on vanavanemate juures lahe, sest nad lubavad limpsi juua ja Lotte maisikrõpse süüa. Lisette’ile maitseb Eesti jäätis. Jonathan on püüdliku käekirjaga kirjutanud, et talle meeldib Eestis olla just siis, kui lumi maas ja saab uisutada.
Alexandrale, Martale ja Elmi Ertale koolilaste rühmast meeldib Eestis eriti suvel. Kuigi talvel saab vahel suuri lumememmi ja liumägesid teha, on seal sellel ajal nende arvates siiski liiga külm. Alexandra jutustab, et ta käis Eesti lasteaias, ja et ta on Mesikäpa ja Ananassi kommi sõltlane. Marta meenutab oma kadunud vanavanemaid, eriti vanaema, kes oli hästi ilus ja oskas laulda. Veel kiidab ta puhkust Hiiumaal, kus saab ujuda nii Sääre tirbis kui ka Käina ujulas ning pärast jäätist või krõpsu süüa. Elmi Ertale meeldib tädi kass, täpilise hobusega ratsutada ning see, et Tallinnas lubatakse tal voodi külge kleepse ja seinad täis joonistusi kleepida. Oskar kirjutas oma kirjandis: “Mul on Eestis head lasteaiasõbrad ja sugulased. Eesti meeldib mulle väga! Sellepärast, et ta on mu kodumaa.”
Teatakse, et Toomas Hendrik Ilves ja Lennart Meri on olnud meie presidendid ja et praegune president on naine. Koos õpetaja abiga tuleb nimigi meelde. Meie rahvuslindu ja -lille teavad peaaegu kõik unepealt. Margaret: “Kui issi oli veel väike laps, siis ta arvas, et Eestis elavad lõvid. Ja mina tean, et meie rahvusloom on lõvi.” Saksa rahvussümboolikaga on keerulised lood. Enri Markkuse meelest on Saksamaa rahvusloom karu ja mitte mingi lind. Alexandra pakub rahvuslinnuks toonekurge, aga õpetaja teab, et on hoopis kotkas. Suur üllatus on kõigi jaoks see, et Eestil ja Saksamaal on üks ja sama rahvuslill – rukkilill. Laste joonistatud piltide järgi võiks arvata, et Eesti rahvusloomad on koer Lotte, kass Bruno ja jänes Albert.
Kadi Mustasaar
Pildiallkiri: 7aastase Matilda joonistus.
