alkeemia.ee
Palju õnne! Einar Laigna 80. Ajaloofilosoof ja mõõgameister sepistab igavikku
Einar LaignaFoto: Riina Varol
http://alkeemia.delfi.ee/hallo...
Auväärne kolonelleitnant, teoloog, ajaloofilosoof ja mõõgameister Einar Laigna tähistab täna 80 juubelit - palju õnne! Sel puhul ilmub ka vanameistri elulooraamat "In Manibus Portabunt. Kätel kantud. Einar Laigna lugu", kust pakume teile lugemiseks katkendit sellest, kuidas juubilar mäletab oma siia ilma saabumist.
"See peaks olema kultuuris elava inimese loomulik osa enesetunnetusest, et ta tajub pidevalt neid suuri mõõtmeid nagu igavik ja lõpmatus, mille kõrval tema on ääretult pisike. Aga samal ajal ometi oma inimvaimuga me tohime ja võime seda haarata. Ja aru saamine oma väiksusest niisuguste mõõdete ees - võibolla selles ongi inimese ainuke suurus. Aga see on niisugune suurus, mis ei tee inimest ülbeks, häbematuks, uhkeks. See on suurus, mis teeb alandlikuks. Tark inimene on viisakas ja alandlik," jagab ajaloofilosoof, vaimulik, kolonelleitnant, mõõgameister, kosmiline olend oma ilmavaadet.
Reklaam
Einar Laigna (sündinud 8.07.1937) on tähelepanuväärne isiksus Eesti avalikus elus: hinnatud lektor ja ajaloofilosoof, vaimulik, erusõjaväelane, käsitöömeister. Võrratu ajalootaju annab tema mõtetele erilise, ajastuteülese perspektiivi. Einar Laignat on kardetud ja armastatud - ta on mees, kes ütleb tõtt. Laigna on väärtustanud füüsilist ja vaimset pingutust. Metallitöö, kulturism, filosoofia- ja teoloogiaõpingud, kõike on ta teinud kire ja andumusega, olles kujunenud nendel aladel eksperdiks ja õpetajaks. Elulooraamat on tagasivaade Einar Laigna eluteele, kus leidub kohtumisi suurepäraste inimestega ning loomulikult ka inimlike puuduste ja nõrkustega. Oma elule vaadates tõdeb Einar Laigna vaid üht: "Olen kätel kantud!"
Katkend Einar Laigna elulooraamatust "In Manibus Portabunt. Kätel kantud. Einar Laigna lugu":
Tulemine
Minu esimesed mälupildid: kosmiline ruum, pime, aga ühtlasi on kõiknähtav ja tajutav, tähed ümberringi. Mul ei ole keha, aga ma tunnetan ennast minana, kes kõike seda näeb, kusagilt tuleb ja kuhugi läheb. Milline võrratu kergus! Siis tumeneb ja kustub kõik, nagu oleks mattunud patjade ja tekkide alla. Ma olin jõudnud emaihusse, jämemateeriasse.
On ränk kui inimese teadvus lülitatakse (või lülitub) sisse liiga vara. See teeb esimesed kohanemised maises maailmas väga raskeks ja vaevarikkaks. Varased pulgavoodi unenäod olid põhiliselt kahesugused: antiigivalge marmor, piiniad ja pikkades valgetes rüüdes inimesed. Eriti korduvalt esines rinde alt vöötatud pikas valges rüüs kuningliku hoiakuga väärikas daam, kelle juuksed olid võimsalt kuklasse põimitud. Mööduvas protsessioonis torkas ta alati silma. Teised unenäopildid pärinesid keskajast: näod, rõivad, ehitised, nagu keskaja maalidelt. Lühidalt öeldes: nagu Pieter Bruegel või Hieronymus Bosch. Ja peensusteni kõikvõimalikke detaile!
Esimene ärkamine ja väljumine sellest hingemälu maailmast on selgelt meeles: lamp toa laes, mis meenutas täiskuud öises taevas ja tumeroheline kuldliiliatega tapeet. Ukse puutahvlil läbi värvi kumav oksakoht. See on ka esimene mälestus minu emast, keda siis esimest korda elus nii vaatasin, et ka nägin. Kusagilt kostis rahulikku mahedat häält - see oli isa.
Esimesed meelde jäänud muljed välismaailmaga kohtumisest olid siis sellised. Edasi jätkus elu antiigi ja keskaja nägemustes, eelmiste kehastumiste mälestustes. Kohanemine mateeriasse oli elu algaastatel ränk. Mu käed ja jalad tundusid paksude ning rasketena, millesse ma olin nagu vangi pandud ja millest soovisin vabaneda. Raske on tulla ja kohaneda maisesse maailma, ja kui siis oled siin kohanenud ja kinnistunud, siis võib lahkumine olla sama raske.
Mis on elu müsteerium? Siin võib tehakokkuvõtte flosoof Arthur Schopenhaueri teose "Elutarkus" viimaste sõnadega: kui me teaks, mis mäng see on, oleks kõik selge. Aga me ei tea.
*
Einar Laigna on lõpetanud Tallinna Polütehnikumi metallitöölise erialal, töötas ka tööõpetuse õpetajana ja luges töö kõrvalt teoloogilist ja filosoofilist kirjandust. Peale seda astus ta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituuti, teenis Varbla, Karuse, Margareeta, Hanila Pauluse, Märjamaa Maarja, Ambla Maarja ja Aegviidu Aleksandri kogudustes.
Seejärel õppis Laigna katoliku kiriku põrandaaluses vaimulikus seminaris, 1980. aastal pühitseti ta katoliku kiriku idariituse preestriks ja oli viis aastat misjonär Armeenias. 1992. aastal õppis Einar Laigna Vatikanis. Ta on uurinud hilist Rooma impeeriumi, keskaja kultuuri ja kirikuajaluguning lugenud loenguid Tallinna Ülikoolis, EBSis ja Tallinna Mustpeade majas. Ta on keskaja uurimise ühingu Studium Medievale asutaja ning Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi ja Dominiiklaste III Ordu liige.
Einar Laignal on ka muljetavaldav sõjaväeline karjäär: algul töötas ta Kaitseliidus, hiljem Kaitsejõudude peastaabis, olles selle tagalaülem, juhataja nõunik ja peainspektor, ta on olnud ka Peastaabi Ohvitseridekogu ja Eesti Reservohvitseride Kogu esimees. Erru läks ta tegevteenistusest kolonelleitnandi auastmes. Kümme aastat teenistust Eesti kaitsejõududes on Laignale toonud kümme militaar-aumärki, neile lisanduvad kolm aumärki tsiviilteenete eest.
Noorena tegeles Laigna aktiivselt kulturismiga ja treenis ühe esimesena süstemaatiliselt välismaiste treeningmeetodite järgi. Ta on mõõgameister, meisterdades neid oma sepikojas Pääskülas. Temalt on ilmunud luulekogu "Öö laulud. Luuletusi aastaist 1964-1972" ja nime all Einar Laigna-Mühlenbach luulekogu "Imede aed".
Kuula Einar Laignat Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!" 1. osa 12.11.2011, 2. osa Alkeemia Akadeemia 2: Maailmalõpu eelõhtul - 2012 fenomen (koos Igor Volke, Mai-Agate Väljataga, Andres Juurega) 16.12.2012, 3. osa 27.01.2013, 4. osa "Hallo, Kosmos!" 200. saate juubel 23.11.2014 (koos Vello Salo ja Toomas Pauliga), 5. osa Fatima ime 100 (koos Igor Volke ja Toomas Abilisega) 25.05.2017.
Juubeli puhul ilmus ka Einar Laigna elulooraamat "In Manibus Portabunt. Kätel kantud. Einar Laigna lugu"
Alkeemia toimetus soovib juubilarile palju õnne, tervist, jõudu, vabadust, rahu, armastust, rõõmu!
Toimetas: Ingrid Peek
