Palju õnne sünnipäevaks, USA!
Iseseisvusdeklaratsioon. 243 aastat tagasi, 4. juulil 1776, kuulutasid 13 Suurbritannia kolooniat endid iseseisvaks. Kontinentaalkongress võttis tol päeval vastu Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni. Selle oli koostanud Thomas Jefferson, üks kõige andekamatest Ameerika riigiisadest. Deklaratsioon kinnitas, et kõik inimesed on loodud võrdseks, mida hiljem on tõlgitsetud kui võrdõiguslikkust, sest ilmselt said deklaratsiooni vastuvõtjad aru, et orjana sündinu pole võrdne printsiks sündinuga ega poolearune geeniusega.
Iseseisvussõda.
Tõeliselt iseseisvaks tegid Ameerika Ühendriigid aga rasketes lahingutes võidetud võit kaheksa aastat kestnud Iseseisvussõjas, kindral George Washingtoni juhtimisel, ja aastal 1783 Pariisis sõlmitud rahuleping millega Suurbritannia tunnustas Ameerika Ühendriikide iseseisvust.
Maailma vanim põhiseadus. 13 aastat pärast iseseisvuse deklaratsiooni, aastal 1789, kehtestati Ameerika Ühendriikide põhiseadus. Rohkem kui 200 aastat kehtinud põhiseadus on püsinud tänu selle koostajate tarkusele kehtestada võimude lahususe printsiip, tasakaalustada niihästi riigi täidesaatev, seadusandev, ja kohtu võim, kui ka föderaalvalitsuse ja osariikide volitused, ning kindlustada enamuse huve, samas kui vähemuste õigused on kaitstud. Maailm on märkimisväärselt muutunud selle 230 aasta jooksul, mis on möödunud USA põhiseaduse kehtestamisest, ja seetõttu on põhiseadust muudetud 27 korral. Üks nendest, kaheksateistkümnes, mis keelustas alkoholi müügi, tühistati kahekümnekolmandaga.
Rikas ja võimas. Oma 243 aasta sünnipäeval on USA kindlalt maailma võimsaim riik. Rahvaarv, mis on tõusnud 327 miljonile, jääb varju Hiinale, kus elab 1,42 miljardit inimest ja Indiale 1,35 miljardi inimesega, aga on rohkem kui kaks korda suurem Venemaa 143 miljonist. USA sisemajanduse koguprodukt on 21,4 miljardit dollarit aastas, võrreldes Hiina 14,2 miljardi, India 3 miljardi ja Venemaa 1,6 miljardiga. Šveitsis asuva Maailma Konkurentsivõime Keskuse andmetel tõusis USA eelmisel aasta neljandalt kohalt Hong Kongi asemel taas maailma kõige konkurentsivõimelisemaks riigiks. USA langes esikohalt Obama majanduslanguse päevil, aastal 2015.
Pärast aasta 2016 valimisi, kui presidendiks sai vabariiklane Donal Trump, motoga Make America great again, teeme Ameerika jälle suurepäraseks, on majandus ja majanduse kasv õitsenud. Töötute protsent on langenud 3,6 protsendile, mis on viimase poolesaja aasta madalaim – töökohti on rohkem kui tööotsijaid, palgad tõusevad.
Riigikaitse kulutused eelmisel aastal olid 650 miljardit dollarit, võrreldes Hiina 250 miljardi ja Venemaa 61 miljardiga. Riigikaitse kulutuste eelarve järgmiseks aastaks on jõudmas triljonini.
Tõrvatilgad meepotis.
Kaubavahetus.
Paljude aastate jooksul lasi Ameerika kasvada kaubavahetuse teiste riikidega asümmeetriliseks. Esialgu oli see mõeldud vaesemate riikide toetuseks. Kuna USA annab umbes 30 miljardi väärtuses otsest abi paljudele riikidele, kaubavahetuse soodustuste pakkumisest paljude aastate jooksul keegi ei hoolinud. Olukord pole enam aga talutav. Näiteks müüb Hiina USAsse aasta jooksul 375 miljardi dollari võrra rohkem kaupa kui ta USAst ostab. Peale selle on Hiina varastanud ka paljude miljardite dollarite eest USA ärisaladusi ja tehnilisi andmeid. See näibki olevat Hiina jõudsa majanduskasvu peamine põhjus. Hiina ja USA vahelised tollid on äärmiselt ebaproportsionaalsed. Hiina on kehtestanud USA autodele 25%-se tolli, USA võtab Hiina autodelt ainult 2,5%. Euroopa Liiduga on samasugune olukord. Eelmisel aastal sai USA müüa Euroopa Liitu 151 miljardi dollari võrra vähem kui Euroopa Liit müüs USAsse.
Kuigi Trump pole oluliselt kärpinud USA toetusi teistele riikidele, tahab ta muuta kaua kestnud asümmeetrilist kaubavahetust õiglasemaks. Ta on üritanud seda teha tollimaksude kehtestamisega. Aeg näitab, kas tal see õnnestub.
Ebaseaduslikud immigrandid.
USA jõukus meelitab paljusid Ameerikasse tulema, et osa saada ameeriklaste heaolust. Tahtjaid on palju rohkem kui seaduslik immigratsioon võimaldab. Ebaseaduslike immigrantide sissevool on seetõttu muutunud kriitiliseks. Ega keegi täpselt tea kui palju ebaseaduslikke immigrante USAs elab, tavaline arvestus on umbes 12 miljonit, aga hiljutised Yale ülikooli ja Massachusetts Instituudi teadlaste uuringud leidsid, et neid on üle 22 miljoni.
Ebaseaduslike sisserändajate arv üle Mehhiko piiri kasvab kiiresti. Eelmisel aastal registreeriti 400,000, aga ainuüksi eelmisel kuul oli neid 132,000. Kongress kehtestas äärmiselt leebed immigratsiooniseadused kaua aega tagasi ja president Trumpi vastased demokraadid, kes kontrollivad alamkoda, ei taha midagi teha, et Trump saaks täita oma valimilubadust lõpetada ebaseaduslik sisseränne piiritõkete ehitamisega või immigratsiooniseaduste muutmisega. Praegu on peaaegu võimatu deporteerida neid kel on õnnestunud USA piir ületada. Vasakliberaalid, kes kontrollivad California osariiki, on kehtestanud seadused, mis garanteerivad tasuta arstiabi, koolituse ja sotsiaalhoolekande ebaseaduslikult riigis viibijatele. See ajendab paljusid oma kodumaal viletsuses elavaid mehhiklasi ja teisi lõuna-ameeriklasi asuma reisile USA suunas.
Demograafilised ja poliitilised muudatused.
Mustanahaliste ja ladina-ameeriklaste kõrgem iive ja massiline sisseränne on drastiliselt muutmas USA demograafilist profiili. Järgmisel aastal, kui valitakse president, kogu alamkoda ja kolmandik senatist, on ladina-ameeriklasi USAs juba 42 miljonit ja mustanahalisi 30 miljonit. Valgete osakaal rahvastikus on langenud viimase 20 aasta jooksul 76,4 protsendist 66,7 protsendini. See muudab president Trumpi tagasivalimise ja vabariiklaste võimule tõusmise raskemaks, sest ladina-ameeriklased, mustanahalised, kelledest paljud vajavad riiklikku hoolekannet, ja kummaliselt ka vasakliberaalsed meedia prominendid ning jõukad tehnokraadid on enamasti Demokraatide partei toetajad.
Tulevikuväljavaated.
Kui vabariiklastel õnnestub President Trump tagasi valida ja saada enamus niihästi alamkojas kui ka senatis, võib arvata, et president Trump suudab läbi viia oma varem püstitatud Make America great again programmid ja peatada või hävitada ka Põhja-Korea ja Iraani tuumarelvastuse. Kui saavad võimule demokraadid kiireneb kahtlemata Ameerika rahvastiku koosseisu muudatus ja kasvavad kiiresti sotsiaalhoolekannete programmid. Demokraatlik partei, ajendatud demograafilistest muudatustest, on viimase paari aasta jooksul teinud järsu pöörde vasemale. Järgmise aasta presidendivalimisteks on registreerinud 25 kandidaati – rohkem kui kunagi varem. Kuigi kõige prominentsem, Obama asepresident Joe Biden, on enam-vähem traditsiooniliste vaadetega, peaaegu kõik teised, eesotsas eelmistel valimistel kandideerinud sotsialist Bernie Sandersiga, on suurelt osalt sotsialistlike vaadetega. Nad toetavad piiramatut sisserännet, tasuta, st töötavate maksumaksjate poolt kinni makstud arstiabi ja kõrgharidust kõigile. Üks kandidaat isegi propageerib, et igale kodanikule makstaks riigi kassast 1000 dollarit kuus, kas nad seda vajavad või mitte.
Maailma ajaloost võime õppida, et impeeriumid ja riigid kasvavad võimsaks aga ka kahanevad, varisevad või kaovad ajaloo prügikasti.
USAle soovime õnne ta 243 sünnipäevaks ja jääme lootma, et ta püsiks võimsana, jõukana ja paljude inimeste unistuste maana veel palju aastaid.
