Pühapäevasel palvepäeva jumalateenistusel Peetri kirikus jutlustas õp. dr. Andres Taul, muusikalises osas esitas Riho Maimets klaveril meeldiva kergusega Frank Schuberti „Impromptu“, koraale saatis dr. Roman Toi.

Õp. dr. A. Taul käsitles oma jutluses palvepäeva-kohaseid mõtteid, tuues näiteid selle kohta, kuidas kiusaja püüab inimesi Jumalast lahutada. Kuri läheneb inimesele varjatud kujul, tulles vaikselt ja salaja, pehmendades juba ette võimalikku eksitust, sest — mida võiks tähendada üksainus õun, kui kogu maailm on vilja täis!? Esimene inimene ei suutnud kiusatusele vastu panna.

Teises pildis Uues Testamendis viis Püha Vaim Jeesuse kõrbesse, kus Kristus suutis meelitavast pakkumisest ära öelda. Ettepanek kivide leibadeks muutmiseks tuli vanakurjalt eneselt. Aga Jeesus mõistis selle tagamõtet ja ütles: „Tagane minust, saatan!“ Praegu on paljud maailma riigid kurjuse meelevallas. Saatan ei tule hirmutava tondina, vaid leebelt varjatud kujul ja otsekui vabandades. Meil pole hingel suuri patte, nagu tapmisi ja röövimisi.

Aga Piibel keelab ka ligimese vara himustamise. Patt on ka vabanduste otsimine, et mitte kirikusse minna. Sellega oledki piltlikult juba „vaibal“, mille alt tõmbamisega satud saatana mõju alla. Selliste vabandamiste juurde kuuluvad ka muudest kohustustest möödahiilimine, milleta koguduse töö pole võimalik. Just see on viis, kuidas kiusaja püüab meid Jumalast eemale viia; sellest teest, kuhu kutsub meid Jeesuse rist.

Märkmed: