Ei tahaks öelda, et terrorismi vastu pole lahendust. Kuid kui selle suve kuumuses Toronto linna allmaaraudteel on reisitud, siis on olnud põhjust muret tunda. Kuigi Kanada peab ennast õigustatult kosmopoliitseks riigiks, on suurlinna rahvastik nii kirju, et võimalikke terroriste näeb kõikjal. Ning see pole rassism — Londonis toimunud terroriaktid on kinnituseks, et terrorist võib olla sündinud ja üles kasvanud heaoluriigis. Oleme sel sajandil valusalt kogenud, et fanaatikud inimelu pühaks ei pea.

Kui Toronto TTC-s anti valehäirena selline ähvardus, ei olnud eriti mugav ühistranspordiga mõnda aega liikuda. Miks nii tohutusuur seljakott? Kuidas võiksime unustada, mis toimus varem Moskvas ja Madridis?

Raadio Vaba Euroopa (RFE/RL) korrespondendi Roman Kupchinsky 29. juulil ilmunud pikem analüüs Londonis toimunust ei rahusta sugugi närvilist trammis- või bussisistujat. Psühholoogiline mõju on tohutu, Kupchinsky rõhutab arusaadavalt, et aja möödudes on inimlik hakata mõtlema, et ohud kahanevad või isegi fatalistlikult läheneda olukorrale — kuna isegi kõrgeim valveseisund ei suutnud 21. juulil toimunut ennetada. Kuigi need pommirünnakud läksid luhta, oli Londonis selge kavatsus olemas massitranspordi tarvitajaid jälle hirmutada.

Autor juhib tähelpanu ka sellele, et Euroopas on tervenisti 49 suurlinna, kus on allmaaraudtee- ehk metroosüsteemid. Analüüs näitab, et Milano reisijad peaksid eriti valvsad olema. Itaalia sõdureid on arvukalt nii Iraagis kui Afganistanis. Riigi prokurörid on tuvastanud Itaalias mitu al-Qaida terrorirakku, kelle liikmed vabalt liiguvad Euroopas ringi. Piire ei saa ju alati sulgeda, kui Euroopa Liidu (EL) pass on taskus.

RFE/RL ajakirjanik vaatleb veel kontinenti kui kindlust - („Fortress Europa“) kus tagantjärele katsutakse EL-i terrorismivastast strateegiat rakendada pärast seda, kui pommitamine on juba toimunud. Tuleb ka meeles pidada, et valdav osa rongi- ja metrooliiklusest on arusaadavatel põhjustel kontrollimata. Kui New Yorgi tornid varisesid, siis algas lennunduses põhjalik, edukas kontrollimine. TTC sõitja tänases miljöös ehk sellist turvatunnet ei taju. Sinu ja minu kõrval bussis istuv pearättidesse end mähkinud naine võib olla sama julge kui tema meessoost al-Qaida mõttekaaslased.

Aga Toronto linnapea, politsei ja TTC turvateenistus väidavad, et on tehtud kõik, et siin vältida terrorirünnakut. Kuid nagu ülatoodud näited kinnitavad, ei tea, kuidas saaks ühegi suurlinna metroo fanaatikute eest end kaitsta. On ju rahvusvahelised piirid ikka kahjuks paraku lahtisemad, kui seda sooviks. Ning kõige hirmutavam uudis metrookundele on see, et õhuteedel on levimas linnugripp, mille võimaliku tulemusena võib tekkida üleilmne epideemia.

Kes ei mäletaks SARS-i ajal, kuidas torontolased bussides ja trammides maske kandsid? Pidades silmas, kuivõrd kiiresti linnugripp on levinud, tuleb kindlasti arvestada võimaliku pandeemiaga. Tuttav Toronto viroloog on juba ainsat olemasolevat vaktsiini — Tamiflud, mis pole odav — suures koguses kokku ostnud, aga ka Pureli käte desinfitseerimisvahendit ja spetsiaalseid maske. Kuid temagi tunnistas fatalistlikult, et see on ainult tema perekonna kaitseks. Mis saab siis, kui inimene liikuda enam ei saa, pangas käia? Kuidas tõukab arst patsiendi eemale — asetades ennast sellega ohtu. Mõelgem tagasi, kui palju oli neid haiglatöötajaid, perearste, kes oma elu teadmata riski asetasid?

Kevadel oli juba piisavalt hoiatusi, peamiselt Ameerikast ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt. Nüüdseks on linnutaud jõudnud üle Hiina piiride Venemaale. Uuralitesse jõudnud kodu- ja rändlinnud pole veel suuremas koguses inimesi nakatanud, kuid oht on reaalne.

Viroloogid on juba kinnitanud, et vaktsiini pole piisavas koguses olemas. Vaktsiin Tamiflu on tootmises, aga praegu juba on pikemad ooteajad, et ennetavat rohtu osta. Ning seda saab ainult retseptiga. Ka erilisi maske, mis viroloogide kinnitusel on ainsaks tõkkeks, pole apteekides alati leida. Ja aega napib — nagu too viroloog teatas, algab viiruse haudeaeg oktoobris ja kestab aprillini.

Ontarios on arukalt suudetud tavagripiviirust ennetava süstiga pidurdada, pole aga linnugripi vastu sellist programmi. Kuidas saakski, kui vaktsiini pole piisavas koguses ja provintsis elab miljoneid, kes muidugi ka reisivad — eriti Hiinasse, mis on linnutaudi esmaseks tuvastamiskohaks?

Tuleb meeles pidada, et siiani on pandeemia puhkemist vältinud asjaolu, et viirus ei kandu inimeselt inimesele. Kuid nagu Postimees kolmapäevases juhtkirjas toonitab, on vaja vaid ühte õnnetut juhust. Sulissurm on teel Eesti poole, sügisene rändlindude migratsioon toob nakkusvõimaluse lähemale.

Eks neid mõtteid mõlgutades pole Toronto TTC süsteemi mureks enam niivõrd islamifanaatikute äratundmine kui köhiva hiinlase vältimine. Ning egas viiruse andja ei pea tingimata olema Hiinast, vaid Venemaalt või isegi Eestist. Nagu Postimehe juhtkirjanik, vihjates hiljuti teadusajakirjades Science ja Nature ilmunud mudelitele, ütleb, on üleilmset epideemiat võimalik vältida, kuid ainult siis, kui viirus avastatakse kolme nädala jooksul.

Juhiks tähelepanu sellele, et peaterrorist Osama bin Laden viibib ikka vabaduses, pea neli aastat pärast meie sajandit märkivast sündmusest. Ei ole teda suutnud arreteerida isegi maailma kõige võimsama riigi esindajad. Nagu Kupchinsky annab mõista, pole ka Euroopa Liidul pole veel paikapanevat julgeolekustrateegiat, kuidas metroosid kaitsta. Miks siis terroriste karta, kui linnugripp luurab igast võimalikust rongivagunist? Linnutaud teeb SARS-ile silmad ette, kui virolooge uskuda. Vaid kolm inimest sajast on teadlaste andmetel immuunsed. Epideemia näeks kümneid miljoneid ohvreid — ja ka siis peab lootma vaktsiini kiirele tootmisele.

Mäletades SARS-i aega, mil poliitikud ei osanud küllalt kiiresti tabada ohu suurust, ei saa küll julgusega sügisesse vaadata. Isegi kui linnutaud sel sügisel ei jõua rändlindudega Euroopase ega Põhja-Ameerikasse tõbise turisti näol, siis nagu viroloogid kinnitavad, pole küsimus kunas, vaid millal.

Märkmed: