Lennart Ruuda reporter
Postimees
13. november 2018,
Swedbank Eesti juhatuse esimees Robert Kitt ütles, et välismaal käies kulub pool aega sellele, et selgitada Eesti rahapesuskandaale.
FOTO: Konstantin Sednev
https://majandus24.postimees.e...
Swedbank Eesti juht Robert Kitt ütles, et Eestit viimasel ajal räsinud rahapesuskandaalid on neile ülihalvasti mõjunud. Ainuüksi ühe artikli peale kukkus Swedbanki emafirma turuväärtus 2 miljardi euro jagu.
Hiiumaa ettevõtja Anu Pielberg küsis hiljaaegu Kitilt, kuidas mõjutavad pankade rahapesuskandaalid rahandusmaailma ja pankade rahavoogusid Põhjamaadest siia, vahendab Hiiu Leht.
Kitt ei hoidnud vastamisel sõnu tagasi. «Mõjutab ülihalvasti. Olukord, mis mul viimasel kuul on olnud, on nagu elu Ameerika mägedel,» kirjeldas ta. Pangajuht tõi ühe näite maineka ajakirjandusväljaande Bloombergi ekslikust artiklist. Kuigi Eesti Pank kummutas artikli kohe pärast ilmumist, tegi see Swedbankile otsest rahalist kahju.
Kitt kirjeldas seda nii: «3. oktoobril annab Eesti Pank mingi küsimuse peale rahvusvahelisele uudisteagentuurile Bloomberg meie statistika. Küsiti, kui palju on Eestis välismakseid ja Eesti pank annab mingid numbrid. Tulemus – Bloomberg üllitab artikli, mille pealkiri on ei rohkem ega vähem, kui et Eestis pesti triljon dollarit.»
Kuna peamise musta lamba Danske kaudu pesti kahtluse kohaselt umbes 200 miljardit musta raha, tekib õigustatud küsimus, et kus pesti ülejäänud 800 miljardit? «Teeme matemaatika, millised pangad siin tegutsevad – Swedbank, SEB,» rääkis Kitt.
Ta jätkas: «Uudis tuleb välja kuskil kella kolme paiku Stockholmi aja järgi ja poole tunniga kaotab Swedbank oma aktsia väärtusest 6 protsenti, kahe päevaga 10 protsenti. 10 protsenti Swedbanga väärtusest on 2 miljardit eurot. Vuhh! Kadunud!» kirjeldas pangajuht. «Kui sa oled Swedbanki investor, aktsionär ja saanud kahju 2 miljardit eurot mingi totaka uudise peale, mille Eesti Pank ka ümber lükkas ja veel kord ümber lükkas, siis sa oled suhteliselt kuri.»
Kiti sõnul on Eesti kohal kaikuval rahapesukahtlusel viivitamatud tagajärjed. «Me näeme seda läbi rahastamise, me näeme seda mingit pidi läbi investorsuhete. Kõik investorkohtumised, mis on Skandinaavia pankadel investoritega, kus sa peaks rääkima näiteks Rootsi kinnisvarast või millest iganes meie tulevasest ärist, läheb pool aega sellele, et kui palju Eestis raha pesti,» selgitas ta.
Kitt jätkas, et hoolimata sellest, kui palju selgitada – et meil on kontrollid, et finantsinspektsioon on teinud ettekirjutusi, et panku on pandud kinni (näiteks Versobank tänavu kevadel-toim) – on ikka esimene küsimus see, et kui palju teie siis pesite.
«Selles mõttes on tagajärjed, et finantseerimine on läinud kallimaks, investorid tunnevad meie maailmanurga vastu vähem huvi ja vähem konkurentsi panganduses on päeva lõpuks halb ettevõtjatele,» võttis Kitt kokku.
