Meeli Bagger Saksamaalt

Seitse minutit ja tuhanded lahtised küsimused.

Vaid 7 minutit ja mitte ühtegi sekundit rohkem kulus reedel, 10. detsembri pealelõunal, et paljude inimeste edasist elu muuta. Stsenaarium on filmimiskõlbulik: 3 sekundit enne panga sulgemist kell16:00 siseneb juba 15 aastat Saksamaal enim tagaotsitav röövlipaar nn. „Gentlemen-röövlid“, Volkabank`a filiaali Karlsruhe kesklinnas. Ligikaudu 1 järgneva minuti jooksul käituvad röövlid normaalselt, seejärel nõuavad nad esiteks verbaalselt ja järgnevalt relva ähvardusel sularaha.

Samal ajal õnnestub ühel pangatöötajal vajutada hääletule alarmsignaali nupule, milline politsei juures häireolukorra edasi annab. Juhuslikult möödasõitev politsei patrullauto saab teate, et pangafiliaalis on midagi juhtunud. Noored politseinikud, kes näevad panga uksest jalgsi põgenevat 2 inimest üritavad neid kõnniteel peatada, et dokumente kontrollida. Meesröövel tulistab püstolist politseinike suunas ja üritab põgeneda. Järgneva tulevahetuse käigus saab naispolitseinik kuuli reide, meesröövel kuuli rinda ja naisröövel laseb endale kuuli suhu.

Seega - 7 minutit hiljem lamavad pangaröövlitest mees ja tema naiskaaslane elutult külmal tänavasillutisel vereloigus, naispolitseinik on tulevahetuses saanud raskelt vigastada, paljud juhuslikud möödakäijad on traumatiseeritud, on vaid õnn, et keegi neist vigastada ei saanud. 7 minutit, mitte rohkem ega vähem. Järele jäävad kannatanud (pangatöötajad, möödujad, politseinikud) ja suur hulk õhus rippuvaid küsimusi.

Pangaröövlitele jäid need 7 minutit Karlsruhe kesklinnas viimasteks. Lugu, millel on Hollywoodi kvaliteeti. Röövlipaar meenutab tuntud Ameerika filimikangelasi – Bonnie ja Clyde. Seekordsed peategelased elasid aga ühes väikeses Lõuna-Tschehhi külas, elanike arvuga 550 inimest, tagasihoidlikult koos pojaga, Jaroslav (40. a.) ja tema abikaasa Ruzena (38. a.). Paar korda aastas reisisid nad Saksamaale, peatudes iga kord Karlsruhe lähedal asuva linna Pforzheimi ühes hotellis, kust siis ühiskondliku transporti kasutades Pfalzi ja Badeni põhjaosas erinevates kohtades linna ääres asuvatesse väiksematesse pangafiliaalidesse röövretki ette võeti.

Politsei andmetel on 15 aasta jooksul ühtekokku röövitud ligi 2 miljonit eurot. Oma nimetuse „Gentlemen-röövlid“ sai bande politsei poolt, kuna nad oma röövretkede algusaastatel eriti viisakalt käitusid: saatsid röövitud pangafiliaali postkaardi koos vabandustega ebameeldivuste eest või kui neil oli põgenemiseks vaja kasutada mõne pangatöötaja isiklikku autot, parkisid nad selle korralkult kuskile lähedusse ja saatsid võtmekimbu postiga omanikule tagasi.

Lugu sai alguse 13. aprillil 1995 kell 7:55 kui rööviti Karlsruhe Sparkasse filiaali Wolfartsweieris. Eelviimane, 20. retk sooritati samuti Karlsruhe Sparkasse filiaali Heidenstückersiedlungis selle aasta 13. juulil kell 12:26. Kui algusaastatel oli bande liikmeteks alati parukates ja prillides 2 meesterahvast, siis alates 1998. a. oli tegelasteks ikka ja jälle üks mees ning naine.

Seekordse, 21. pangaröövi skeem erines eelnevatest „edukatest ettevõtmistest“. Miks oli sedakorda sihikul kesklinnas, pea Saksamaa Ülemkohtu maja vastas ning politsei poolt hästi valvatud, asuv pank kui eelnevalt „külastati“ alati äärelinnas asuvaid vaikseid tänavaid? Miks põgeneti seekord jalgsi kui eelnevalt kasutati põgenemiseks alati pangatöötajate autosid?

Samuti ebatüüpiline – miks seekord pangatöötajaid kinni ei seotud, kuigi vastav materjal röövlitel kaasas oli? Miks seekord läks tulistamiseks? Kuidas oskas Jaroslav nii hästi ja aktsendivabalt rääkida saksa keelt ja kuidas tundis ta nii hästi regiooni? Oli ta ehk kunagi mõnes Karlsruhe kõrgkoolis õppinud jne jne? Ning loomulikult – milline motiiv ajendab inimesi 15 aasta jooksul elama ning tegutsema nagu Bonnie ja Clyde?

Meeli Bagger
Infot saksa keeles: http://de.news.yahoo.com/26/20...

Märkmed: