Igal aastal toimub Eesti Korporatsioonide Liidu poolt korraldatud võistlus, milles osalevad kanada-eestlaste suurima kogukonna nooremad põlvkonnad. Asukoht ikka Toronto Ülikooli Scarborough campuse suurvõimla, millele on antud eestlasest kehalise kasvatuse õppejõu nimi – Taimo Pallandi võimla. Selle aasta võistlused algasid laupäeval, 5. veebruaril kell 11.00 ja viimane punkt löödi õhtul kell pool kuus.
Võistlusel osales viis meeskonda ja kolm naiskonda. Peale Sakala ja Rotalia olid esindatud veel Eesti Üliõpilaste Selts ja korp! Vironia, viimane isegi kahe meeskonnaga. Naiskonnad oskasid osalejate vähese arvu tõttu leidlikult kujundada erilise omapärase turniiri, kus kolmeliikmelised võistkonnad konkureerisid kuni finaali pääsesid korp! Indla ja korp! Filiae Patriae. Võitjaks osutus korp! Indla ühe-mängu tulemusega 21:19. Möödunud aastal edukaim korp! Amicitia, kohale saabunud suurima võistkonnaga, jäi - saatuse irooniana - kolmandaks.
Aga tagasi nüüd meistermängijate juurde. Kes siis olid need päevakangelased korp! Rotaliast? Esile peaks tõstma tuntud sportlast Markus Põldmad, kes mänguväljakul muutus hiiglaslikuks, kui ta tõusis üle võrgu, põrutamaks valgeks kahvatanud pallikese vastase higist läikivale põrandale. Samas olid meeletult efektiivsed keskkooliealised Mihkel Põldma ja noor Hendrik Jakobson, kes perekondlikel põhjustel võisid osaleda Rotalia meeskonnas, mille koosseisus mängisid veel Toivo Makk, Lembit Makk, Toomas Maripuu, Raivo Remmel, Tarmo Remmel ja Martin Toomes. Mängu veteran, vilistlane Toomes, hingeldas lõpuks tänulikult, et vanemad võrkpallurid Rotalias suutsid noorematega võiduteel siiski sammu pidada.
Korp! Sakala võistkonda oli kutsutud kaks imelast, mõlemad sportlase Peter Sõrra võsud. Kui mingisuguse reegli alusel on võimalik korporatsiooni liikmeil oma poegi perekonnast turniiril mängima panna, kuidas oleks siis tütrega? Nii ilmuski sihvakas 14-aasta lävel neiu meeste ridadesse, kargas kõrgele ning surus nagu proff, pretsedendiks sel puhul kunagi eelnevail aastail osalenud naismängijaid EÜS-i ja Vironia ridades.
Üllatav oli ka Peteri poeg - üpris noor 12-aastane Tomas, kes vaid hetke lühikesele kasvule vaatamata oli võimeline mängima nagu täisealine. Vastasmeeskonna treener Raivo Remmel kommenteeris Tomase mängu: ,,See oli positsioonimäng. Poiss oli alati õigel kohal.”
Imelastele vaatamata, sattus Sakala võistkond (ei saa enam öelda meeskond) raskustesse, kui vil! Hillar Sõrra sai finaali vältel vigastada. Kõrghüppelt taanduv jalg maandus vastasmängija jalale ja nihestus muutis Sakala kahuri kergeks kuulipildujaks. Hiilgav suruja jäi kaitsemängijaks. Finaali tulemus: 25:17; 25:10. Korp! Sakala võistkonnas mängisid Toomas Heinar, Aaro Tõnnis, Raivo Uukkivi ja sportlased ühest suguvõsast: Hillar, Peter, Kersti ja Tomas Sõrra.
Siinjuures tuleks kommenteerida EÜS-i heal tasemel mängu tugevate meeskondade vastu. Korp! Vironia ilmselt arendab oma arvuka noorema liikmeskonna juures tulevaseid võitjaid. Sportlik tegevus oli laupäevasel pärastlõunal täiuslik. Vajaka jäi vaatajaskonda, sest see, mida oli võimalik eesti nooruse juures jälgida, oli haruldane ,,entertainment”.