Artikkel ja video: http://uudised.err.ee/index.ph...
Endise siseministri Lagle Pareki arvates ei ole Eesti ühiskond veel valmis arutama KGB rolli pärast Eesti iseseisvuse taastamist - temaatika on sedavõrd lai ja paljud inimesed on olnud selle asutusega seotud.
Lagle Parek sai siseministriks 1992. aastal, kaitsepolitseiamet asutati 1993. Varem oli kaitsepolitsei asemel üks osakond, meenutas Parek. KGBst olid tööd jäänud tegema need, kes tegelesid tehnikaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Eesti tegi kohe valiku, et KGB inimesed ei saanud töötada riigiametites, aga need olid tehnilised töötajad, kes jäid. Ma nii hästi mäletan, kuidas me seda Jüri Pihliga (kaitsepolitseiameti peadirektor aastatel 1993-2003 - toim) arutasime. Ei olnud kedagi, kes oleks seda tehnikat vallanud," rääkis Parek.
Tema sõnul on aga küsimus inimeste seotusest KGBga hoopis laiem teema. Inimestel, kes otseselt KGBs ei töötanud, võis olla tugev side selle organisatsiooniga.
"Ükski suure asutuse juht ei saanud ilma KGBta tegutseda, kui me räägime, et formaaljuriidiliselt töötas keegi masinate peal, ja unustame ära, et paljud inimesed olid sügavamalt KGBst sõltuvad. Ma ei taha öelda, et keegi tohib riiki reeta. See on täiesti selge, ta läheb vangi, ta on kuriteo sooritanud, ta tunnistab seda - kõik on nagu klaar. See teema on nii keeruline, et Eestis ei ole praegu tõenäoliselt julgust arutleda selle üle," nentis ta.
Pareki hinnangul oleks võinud saata endised KGBlased KAPOst minema siis, kui uus põlvkond peale kasvas.
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni juht Peep Aru ütles, et vähemalt lähiminevikus ei ole komisjonis kapos töötavate endiste KGBlaste küsimus jutuks olnud. Riigireetmises kahtlustava Vladimir Veitmani tegevusega seonduvat hakkab komisjon arutama sügisel.
"Me kuulame septembris või oktoobris ära kindlasti KAPO juhi, et teada saada selle asja olemust ja teada saada ka õppetundidest tulevikuks," sõnas Aru.
