Toivo Tänavsuu
Iirimaal töötavad eestlased on elu- ja palgatingimustega rahul. Iirimaal töötab ligi 2000 eestlast, pooled on illegaalid.

Iirimaal lihtsa tööga kümneid tuhandeid kroone teenivad eestlased elavad kõikide mugavustega eramajades ning kiruvad maapõhja töökultuuri Eestis, võrreldes seda NSVL-i aegadega.

“Parem teenin siin Eddiet kui orjan Eestis Juhanit,” ütles Iirimaal Kerry Foodsiga aastase töölepingu sõlminud ja varem Eestis hulgilaos töötanud Rain Pauming (31). Kui palka ka veel natuke tõstetakse, siis ei kavatsegi ta tagasi Eestisse tulla.

Pauming, Fred Urajoe (27) ja Vardo Tambur (41) töötavad juba mitmendat kuud Iirimaal Dublinis toidukaubatootja Kerry Foodsi hulgilaos. Mehed saabusid tööhõiveameti vahendusel Iirimaale kaks kuud tagasi.

Ülemus on partner

“Kui võrrelda Iirimaa töökultuuri ning ülemuste suhtumist alluvatesse, siis Eesti on NSVL-i tasemel,” ütles Pauming. “Siin ei pea rügama kopikate eest tööd, et ülemus saaks endale järjekordse maasturi osta.” Tema sõnul saab Iirimaal rääkida ülemusega kui võrdne võrdsega.



Pauming teenib nädalas sama palga, mis Eestis teeniks hulgilao töötaja ühe kuuga. Lahutatud mees ei välista ka Iirimaalt naise võtmist. Pauming usub, et kui Eestis töökultuur ei muutu, otsivad kõik eestlased, kel vähegi käed ja pea otsas, normaalse töökoha välismaal. Eestile jääb siis tema sõnul üle albaanlasi ja ukrainlasi sisse tuua.

Kerry Foodsis töötavate eestlaste sõnul on Iirimaal range tööaeg. Suitsupausi ei lubata teha, millal tahtmine tuleb. Samas on meestel võimalik 8-tunnise vahetuse ajal teha kaks pausi.

Kerry Foodsi hulgilaos töötab 13 eesti meest. Firma organiseeris neile kolm kõigi mugavustega maja, lisaks aitas asjaajamiste juures. Mehed ei tunne millestki puudust ning osa neist on saatnud raha ka kodustele.

Kui Paumingul on Eestis veel õiendada üks võlg, siis Vardo Tambur soovib paari aastaga teenida palga, millega ehitada üles pooleliolev maja Eestis. “Kõhu kõrvalt ma kokku ei hoia. Kuid kui paar aastat siin raha palgast kõrvale panna, saab maja kindlasti valmis.”

Tambur ja tema kolleegid on elutingimustega Iirimaal väga rahul. Tööle sõidavad nad jalgratastega.
Ligi 2,5 aastat Iirimaal Statoili teenindusjaamas töötav Mari Põld (26) tunneb end seal suurepäraselt. Ta töötab Dublinis jaama mänedžeri assistendi kohal ja tema ülesanne on teenindusjaama tööl silma peal hoida ning vajaduse korral kiiresti probleemidele lahendus leida.

“Tulin siia eelkõige eesmärgiga inglise keelt õppida. Tulles oskasin vaid paari sõna ja see tekitas alguses palju probleeme,” ütles Põld. “Kindlasti naasen kunagi Eestisse.”

Kiire edutamine

Peaaegu kõiki Iirimaa Statoilis müüjana töötanud eestlasi on edutatud. Põllu sõnul on see märk eestlaste tublidusest. “Siin peakontoris tuntakse isegi muret, mis meist pärast 1. maid saab. Tahetakse, et jääme Statoili, ning meie hoidmiseks võidakse ka palka juba enne 1. maid tõsta.”

Põld töötab graafiku alusel 37,5 tundi nädalas 8-tunniste vahetuste kaupa. “Palka saame hästi,” ütles ta. “Kui tahan raha koguda, siis on see võimalik. Saab ka head elu nautida ja reisida, mitte ainult rügada.” Põllu sõnul tuleb raha lugeda vaid elukoha vahetamisel, sest siis tuleb rentnikule teatud summa deposiidina anda. Müüjad teenivad Iirimaal Statoilis ligi 100 krooni tunnis, Põld saab kuus puhtalt kätte üle 25 000 krooni. Kui on soov üürida kolme magamistoaga maja, tuleb kuus üle 17 000 krooni välja käia, korteri saab
12 500 krooni eest kuus. Kahe peale korterit üürides maksab Põld renti ligi 6000 krooni kuus.

Iirimaal valimas käies sai Põld teada, et töölubadega töötab seal tuhatkond eestlast. “Seda on tunduvalt vähem kui lätlasi ja leedukaid. Ainuüksi leedukaid töötab siin 4000 ringis.”

Põld on aidanud mõnel tuttaval Iirimaal tööluba hankida ning teab rääkida, et see on väga bürokraatlik ja aeganõudev asjaamine. Tööloa taotlemine võib kolm kuud aega võtta ning ikkagi ei pruugi luba saada.

Iirimaa Statoili mänedžeri assistent on kahe aasta jooksul Eestis käinud kolm korda. “Mul on siin tekkinud oma tuttavad ja kallimad, tahaks autojuhiloa siin teha,” rääkis ta. Põllu sõnul on Iirimaal tekkimas eestlaste kogukond, kes plaanib Dublinis korraldada ühist jõulupidu.

Kerry Foodsi 10 tehases töötab kokku ligi 4000 inimest. Firma personalijuhi Samantha Planti sõnul töötab Kerry Foodsi heaks üle 250 eestlase, neist sadakond alaliselt ja ülejäänud 3-nädalase töölepinguga, mis jõuludeks läbi saab. Pärast seda võtab firma 50 ajutiselt töötanud inimest tagasi. Eestlased on ametis võileivatehases, kalkunite töötlemise tehases, jaotusvõrgus jm.

“Meil on siin igasugust rahvast Eestist, alates õpilastest kuni pensionieelikuteni,” ütles Plant. Eestlased teenivad 118–141 krooni tunnis, millele lisandub boonus 20–30 protsenti. Saadud summalt tuleb maksta 20–40 protsenti tulumaksu.

“Eestlased saavad iirlastega väga hästi läbi,” ütles Plant. “Möödunud nädalal oli meil firma jõulupidu, kuhu töötajad tulid lastega. Eestlased olid ka kohal, kuigi nende lapsed on Eestis.”

Planti sõnul on üks eestlane endale juba mõnekuise töötamise järel vanema auto ostnud. “Nad elavad modernsetes nelja toaga majades, käivad kinos ja poodides. Meie maksame renti ning võtame selle nende palgast maha.” Eestlased maksavad korteri eest renti ligi 700 krooni nädalas.

Kerry Foodsis leiba teenivad eestlased saadavad osa teenistusest ka koju. Nad soovivad teha palju ületunnitööd. “Nad hoiavad raha kokku,” ütles Plant. Kerry Foods loob igal aastal umbes 400 uut töökohta, mis Planti sõnul ka eestlastele ning nende perekonnaliikmetele kättesaadavad on.




Ligi pooled on illegaalid

Iirimaa riikliku tööhõive ameti ökonomisti Brian McCormicku hinnangul töötab Iirimaal ligi 2000 eestlast, neist peaaegu pool on töölubadeta illegaalid.

Osa illegaale on küll kunagi tööloa saanud, kuid ei ole seda õigel ajal pikendama tulnud. “Suur hulk illegaale on meie fenomen,” ütles McCormick ning möönis, et Iirimaa ei ole suutnud kiire majanduskasvu tõttu illegaalide immigratsioonile piiri panna.

Iirimaal on tema sõnul endiselt kasvav nõudlus tööjõu järele ehitus- ja teenindussektoris. Iiri majandus arenes 1990-ndatel väga kiiresti ning sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta kasvas aastail 1988–1999 64 protsendilt 114 protsendile Euroopa Liidu keskmisest. See tekitas baasi 430 000 uue töökoha loomiseks viimasel seitsmel aastal.

“Järgneval seitsmel aastal tuleb enim töökohti juurde teenuste sektoris – panganduses, kindlustuses, tervishoiu- ja haridussfääris. Jätkub töökohtade vähenemine põllumajanduses,” rääkis McCormick.

Järgmisel seitsmel aastal loodavatest töökohtadest loodab Iirimaa välismaalastega täita veerand ehk ligi 70 000. “Need on potentsiaalselt uute Euroopa Liidu riikide kodanikele,” ütles McCormick. Sel aastal on antud uute liikmesriikide kodanikele ligi 8000 Iiri tööluba, neist 600 eestlastele. Iirimaal elab ligi neli miljonit inimest, neist 1,8 miljonit on tööturul aktiivsed.



Välismaal töötab 25 000 eestlase ringis

Tööturuameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja kt Alice Lugna sõnul töötab välismaal arvestuslikult ligi 25 000 eestlast, kui arvestada ka ingeri-soomlaste ning nende pereliikmetega, kes Soome elama läinud on. Soomes töötab umbes 10 000 eestlast.

Lugna sõnul vahendab mitu rahvusvahelist kontserni tööjõudu välismaale rotatsiooni korras.
Nii toimib näiteks Statoil. Väiksemad firmad kasutavad rohkem ajutisi töökohti.

Tööturuamet teeb koostööd Iirimaa tööturuasutustega, mis omakorda teevad koostööd kohalike firmadega.
Nii toimiti Kerry Foodsi puhul. Lugna usub, et kui eestlased end Iirimaal positiivsest küljest näitavad, aitab see Eestisse Iiri investeeringuid tuua.

Märkmed: