Kolmapäeval, 10. aprillil toimus Eesti Maja kristallsaalis üritus, mis kandis nime „Pärnumaalaste Seltsi Kevadsupp“.

Selliseid ühiseid supipäevi on Pärnumaalaste Selts varemgi korraldanud – ja alati edukalt; seekordset tuleks nimetada aga ülimenukaks. Korraldajad arvestasid, et – noh 70 tuleb ehk ikka kokku, see tasuks siis kulud enamvähem ära ka siis, kui osavõtumaks jääks endiselt madalaks, 15 dollarit. Kohale tuli aga 135 supihuvilist pärnakat ja nende sõpra.

Ilmselt on pärnakate kokakunsti kõrge tase supi, verivorstide ja muugi toidu osas nii populaarne, et nad järgmisel korral peaksid ehk rentima Eesti Maja suure saali. Koosviibimise avas ja külalisi tervitas Pärnumaalaste Seltsi abiesimees Tarmo Rae. „See, mis seob meid ühte ja paneb armastama kodumaad, on Pärnu ja Pärnumaa. /.../ Pärnu, Eesti suvepealinn ja sadamalinn, on geograafiliselt oivalises asukohas ning eeskujulikult planeeritud.”

Edasi kirjeldas ta lühidalt oma lapsepõlve ja kooliaja mälestusi. See oli õppimise ja küpsemise aeg. “Pärnu, sa oled meile armas ja igavesti ilus, õitse ja arene edasi!” ütles hr. Rae.

Järgnevalt väljendas Pärnumaalaste Seltsi esimees Eric Roodus heameelt selle üle, et külalised nii arvukalt kohale olid tulnud — “ajavad või seinad lõhki”. Ta õhutas, et hoiaksime eestlastena kokku, vaatamata sellele, kust maakonnast me pärineme, sest meid jääb pidevalt vähemaks. Ta lisas ühe oma kelmika mälestuse koolipoisi-päevist, millega püüdis julgustada kõnelejat õp. Arho Tuhkrut.

Õp. Tuhkru tänas oma söögipalves Issandat, et võime koos sõpradega istuda kaetud laudade ääres ja palus õnnistust kodumaale ning meile siin.

Järgnes söögiaeg, mil nauditi väga maitsvat peedisuppi hapukoore ja rukkileivaga. Suppi jätkus kõigile ohtralt, ja seda jäi järelegi – iga kõht saab lõpuks täis. Supile järgnes kohv ja pannkoogid siirupi või moosiga ning lõpuks veel õunakook.

Järgnesid teated. Tea Peters ütles, et sõiduks Ottawa tulpide linna on bussis ainult kolm kohta veel vabad. Raamatute saatmise kohta Pärnumaale teatas Eric Roodus, et seal on veel küllalt väiksemaid raamatukogusid, mis pole veel ühtegi raamatut välismaalt saanud. Raamatute saatmiseks kogub seltsi juhatus eesti- ja ka ingliskeelseid raamatuid, kuna Pärnus on kaks kooli, kus õpetus toimub inglise keeles.

Ingliskeelsetena on hinnatud ka Reader’s Digest'i väljaanded, kuna need mahuvad väikesemõõdulistena kenasti taskusse. Oodatud on ka National Geographic jt. samalaadsed ajakirjad ning õpperaamatud. Raamatute kogumine toimub Marju Säägi ja Tea Petersi juures ning nende pakkimine toimub maikuu lõpul. Pärnumaalaste Seltsi ühele asutajaliikmele Juhan Ivansonile, kes on praegu raskesti haige. saadeti kaart osalenute allkirjade ja heade soovidega.

Valitud uudiseid Pärnu Postimehest luges Endla teatri näitleja Tõnno Linnas, kes viibib külalisena Eric Rooduse kodus. Need valitud uudised olid peamiselt kelmikad, naljakad või koguni “karvased”. Ajaleheruumi nappusel ei ole võimalik neid siin kirja panna, kuid kuulajaile need meeldisid ja Tõnno Linnase ettekanne oli laitmatu.

Leida Helde tervitas Pärnumaalaste Seltsi juhatust ja koosolijaid Maakondliku Esinduskogu nimel, öeldes, et sel kevadel sai Maakondlik Esinduskogu 20-aastaseks. Juubelit tähistatakse pidulikult detsembri algul koos jõulupuuga. Leida Helde hindas kõrgelt Pärnumaalaste Seltsi senist tegevust ja soovis seltsile tugevat töötahet ja edu tulevikus.

Õp. Tuhkru kõneles oma kooliajast Pärnus, kolmandast algkooli klassist kuni keskkooli lõpuni, samas koolis, kus õppis ka Lydia Koidula. Ta meenutas mh. ka nõukogude okupatsiooniaastaid, kus äride akendel ilutsesid tihti sildid, mis teatasid, et on inventuur, voolukatkestus või sanitaarpäev. Paljud kiirustasid siis viinapoodidesse, mis avati kell 2 p.l.

Ta kõneles veel Pärnu kaunitest parkidest ja uusehitustest. Pärnu pole mitte ainult minevikulinn, vaid ta kasvab ja areneb edasi. Õpetaja ei tahtnud alla jääda ka Tõnno naljadele, seepärast ta lisas omalt poolt ka ühe naljaloo, anekdoodi lehmast, kes kandis lustakat pärga sarvede ümber “pulli pärast”(nalja pärast).

Tõnno Linnas teatas üllatusena, et Pärnumaalaste Selts on otsustanud asutada oma segakoori ning palus vastsel segakooril astuda publiku ette. Tuli siis Tõnno kõrvale Tiiu Roodus ja see see segakoor oligi: Tõnno ja Tiiu. Vapralt nad esitasid oma esimese laulu “Vändra metsas, Pärnumaal”, mis jäi ka viimaseks, kui mitte lugeda lisapalana esitatud mitmekordset refrääni “Juhhaidii, juhhaidaa”. „Segakoori” debüüdi harukordne menu peegeldus kuulajata marulises aplausis.

Lõpuks tänas Eric Roodus kõiki osalenuid, eriti neid, kes pole veel Pärnumaalaste Seltsi nimekirjas. Tarmo Rae tänas kõiki „Kevadsupi“ korraldajaid. Kõigepealt juhatuseliikmed: Eric Roodus, Leida Strauss, Tea Peters, Aita Urke, Mihkel Türk, Tarmo Rae ning neile lisaks Arho Tuhkru, Tõnno Linnas, Tiiu Roodus ja Meinhard Vabasalu.

See pärnakate koosviibimine kujunes hea kõhutäie kõrval ka hubaselt lõbusaks. Näib, et pärnakad on nagu aedniku “roheline pöial”: mida ette võtavad, see ka hästi läheb. Jääb vaid soovida neile ka sama edurikast tulevikku.

Märkmed: