Algne sammas. Foto: kodu-uurija Sergei Seelandi pildikogust
Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi esimees Mati Rosenstein koos oma kaastöötajatega Halinga turvakodust Urve ja Rain Lehispuuga andsid reedel, 27. oktoobril 2017 Põhja-Pärnumaa (endise Halinga) valla Pereküla Karantso talu peretütarde Anne, Eha, Helle ja Mare nõusolekul Pärnu muuseumile üle Pärnu-Jaagupi algse Vabadussamba säilinud ülemise osa, umbes kuubikujulise (36 x 34 x 35 cm suuruse) punasest graniidist poleeritud kivibloki. Sellel on piibliviide Ilm 2, 10 ja numbrite kohal sõnadest „Ole ustav surmani“ vaid osaliselt tähed „usta“.
Pärnu-Jaagupi algne kullatud kirjadega Vabadussammas avati samalaadsete mälestusmärkide rivis Eestis kuuendana ja Pärnumaal kolmandana 24. septembril 1922. See Vabadussammas õhiti 1945. aasta augustis. Samba tükke viisid rahvuslikult meelestatud inimesed enda kodudesse, aga pandi ka surnuaia müüri sisse. Neist suurim, umbes meetrine tükk sõnadega „Jakobi Langenud Kangelastele“ tassiti surnuaia müürist viie kohaliku koolipoisi poolt 1960. aasta veebruaris selle endisesse asupaika surnuaias. Julgeolekutöötajad ja minöörid lõhkasid selle sama aasta kevadel kalmistu taga Tänavotsa tiigi ääres. Sealt leitud poleeritud tükke viisid kaks alevi poissi Männi tee äärde maetud punaarmeelaste poolt tapetud Eesti sõduri hauale.
Praegu on teada Pärnu-Jaagupi alevi Männi tee kahe maja krundil veel olevat Vabadussamba aluse tahutud kivitükke. Üks poleeritud kild perekonnanimega Markson on Pärnu-Jaagupi koolimuuseumis. Ühe poleeritud killu olen andnud Eesti Ajaloomuuseumi ja teise Eesti Kirjandusmuuseumi.
Pärnu-Jaagupi algne ja taastatud Vabadussammas on oma 3,75 meetri kõrgusega kahe mehe pikkune ja koosneb kolmest osast. Samba ülemises osas on rist ja selle all meile esimestest muinsuskaitsepäevadest tuttava, Pereküla Karantso talus varjul hoitud algse kivitahukas tekstikatkega ühel real „OLE USTAV SURMANI“ ja selle all piibliviitega „ILM 2, 10.“. See algse Vabadussamba tükk saigi nüüd Pärnu muuseumi toimetatud.
Omakorda jälle selle all on ühel real kaks sõna „JAKOBI LANGENUD“ ja selle all „KANGELASTELE“.
Samba keskmise osa esi- ja tagatahul on kaherealine pealkiri: „EESTI“ ja „WABADUSSÕJAS LANGENUD 1918-1920:“ ja mõlemal puhul kümnel real kokku 39 sõjamehe ees- ja perekonnanimi.
(optional) Pilt algse samba säilinud osast. Foto: muuseumi peavarahoidja Illi Kont.
Nende meeste saatust on üksikasjaliselt uurinud Jaagupi juurtega Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi õpilane Märten Vares oma bakalaureusetöö tasemel artiklis „Langenutest Pärnu-Jaagupi Vabadussõja sambal“ Pärnus 2012. aastal ilmunud Pärnu linna ja maakonna õpilaste kodu-uurimistööde VII kogumikus „Pärandilaegas“ (lk. 7-28).
Eest vaadates keskmise tahuka parem- ja vasakpoolsel küljel on mõlemal pealkiri: „Ilmasõjas LANGENUD 1914-1918:“. Mõlemal puhul on 13 real kokku 55 sõjamehe ees- ja perekonnanimi.
Samba alumise tahuka esiküljel on ühel real selle esimese valmistaja nimi ja töökoja asukoht „J. Walk PÄRNUS“ ja selle all aastaarv 1922. Sama tahuka tagaküljel on kolm rida teksti – „PURUSTATUD 1945“, „TAASTATUD 1989“ ja „TK „GRANIIT“. Kaasajal teostas töö Märjamaa tootmiskombinaat „Graniit“.
18. juunil 1989 toimunud Pärnu-Jaagupi Vabadussamba taasavamise loo raius trükisõnasse Krista Kivisalu, kes koostas sündmusest haarava ülipõhjaliku ülevaate oma brošüüris „Pärnu-Jaagupi taassünni päev“ (Tallinn, 1990). Teemat on käsitlenud ka Mati Rosenstein avamispäevaks koostatud brošüüris „Jakobi langenud sõduritele. Pärnu-Jaagupi, 1989“ ja kodu-uurija Sergei Seeland oma trükises „I maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenud Pärnu-Jaagupi kihelkonna sõdurite mälestussammas“ (Pärnu-Jaagupi, 2009).
Umbes 1955. a paiku rääkis mulle isa Artur Kals (1909-1982), et Vabadussamba ülemine osa sõnadega „Ole ustav surmani“ on hoiul, õigemini varjul kiriku käärkambris. Küllap on jutt samast sambatükist. Arvan, et seda teavet andis talle kunagi varem tema onu Mihkel Kals, kes oli kirikunõukogu liige. Onu ise oli surnuaiast enda maja juurde vähemalt neli Vabadussamba tükki vedanud.
Sel ajal kirikuõpetajaks olnud Ernst Rosensteini poja, Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi esimehe Matiga rääkides selgus, et tema pole sellist lugu kunagi kuulnud (ega taolisi asju lastele räägitud).
Pärnu-Jaagupi kodu-uurija Elmu Rukki teadis, et sama samba tükki on varjatud alevi lähedal Langermaa küla Hiie talus, kus elas Pikkuri perekond.
Kui 26. mail 1988 moodustatud Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts asus tegelema Vabadussamba taastamisega, kuulsin, et kõnealune samba tükk asub Pereküla Karantso talus, kust oli pärit minu klassiõde Helle Mändmets. Tõime selle oma muinsuskaitse seltsi teisel muinsuskaitse päeval 1. mail 1989 surnuaeda eelmisel sügisel valatud Vabadussamba vundamendile rahvale näitamiseks. Pärast sündmust tagastasime selle teadmisega, et see jõuab kunagi muuseumi hoiule. Kahjuks ei tegelnud selle samba varjamisloo uurimisega ja asi ise jäi unustusse.
See, mis kunagi jäi tegemata, sai tehtud nüüd. Pärnu-Jaagupi ajaloomälu pärl, kunagise Vabadussamba tükk jõudis kindlasse säilitamiskohta. Suur tänu kõigile kaasaaitajaile!
Kui keegi teab selle Vabadussamba tüki loost rohkem, palun anda endast märku tel. 56 908 945 või meiliaadressil või aadressil Kalda tee 14-63, Tartu 50703. Vähimgi teade on teretulnud.
Aldo Kals
