Parvlaev Estonia protsess Prantsusmaal jätkub, hagejad on hädas omaste
Foto: Delfi/Eesti ajalehed
Kuigi hiljuti ähvardas oht, et piisavate andmete puudumise tõttu lõpetatakse Prantsusmaal juba üle 17 aasta kestnud kohtuvaidlus Estonial hukkunute omaste ja laeva ehitaja ning turvaja vahel, siis praegu on kohus otsustanud siiski protsessiga edasi minna.
"Kohtuasi jätkub. Kuna andmete kogumine on olnud väga aeganöudev tegevus, on kohtunik järgmiseks kohtuistungi kuupäevaks andnud 11. aprilli 2014. Ka sellele järgnevad kohtuistungid on teada," ütles Estonial hukkunud laulja Urmas Alendri eksabikaasa Helje Kaskel Delfile
Kaskel, kes veab ka kõigi katastroofis hukkunud 852 inimeste omakseid koondavat Estonia Protsessi Ühingut, lisas, et omaksed on püüdnud Andmevara kaudu saada Pariisi protsessi liikmete elukoha andmeid, et neile edastada kohtuniku poolt esitatud nöudeid.
"Kahjuks on Andmevara keeldunud meile andmete väljastamisest, kuna nende silmis polevat Prantsusmaal toimuv kohtuasi selleks piisav põhjus. Nii ongi paljude inimeste kättesaamine juba kaks kuud viibinud," lisas Kaskel.
Läänemere viimaste aastakümnete ühes suurimas katastroofis hukkunute lähedasi esindav advokaadifirma Schmill & Lombrez saatis 12. septembril kirja eestlastest hukkunute lähedaste poolt moodustatud Estonia Protsessi Ühingu esimehele Helje Kaskelile.
Kirjas palusid advokaadid kontakteeruda advokaadifirmaga esimesel võimalusel, kuna vastasel juhul võib kohus rahuldada vastaspoole ehk Estonia ehitanud Saksa laevaehitusettevõte Meyer Werft ja laeva turvalisuse eest vastutanud Bureau Veritase nõude kohtuasi 14. oktoobril lõpetada.
Advokaadibüroo teatel oli tegemist "äärmiselt kiire asjaga" ning hukkunute lähedased peaksid saatma neile esimesel võimalusel koopia enda isikut tõendavast dokumendist ning sugulussidet parvlaeval Estonia hukkunu(te)ga tõendava rahvastikuregistri väljavõtte.
Reisiparvlaeva Estonia uppumisega seotud küsimusi hakati pärast aastatepikkust viivitust 2009. aastal taas Prantsusmaal Pariisis arutama. Tegelikult anti kaebus sisse juba 1996. aastal ning selle taga olid 1300 hukkunute omast ja õnnetuses ellu jäänut, kelle arvates polnud laev 1994. aasta septembris Tallinnast väljudes merekõlblik. Hagejad nõuavad oma hagis õnnetuse uut ja sõltumatut uurimist.
Vastaspooleks on Estonia ehitanud Saksa laevaehitusettevõte Meyer Werft ja laeva turvalisuse eest vastutanud Bureau Veritas, mis mõlemad on erinevatel aegadel püüdnud kohtuprotsessi algust ka takistada.
Tallinnast Stockholmi teel olnud parvlaev Estonia hukkus 1994. aasta 28. septembri öösel Utö saare lähedal. 989 pardal olnud inimesest pääses 137 ning hukkus 852 inimest.
