Montreali Jaani kogudus oli erakordselt arvukalt kirikus koos 31. jaanuaril, mälestamaks oma pastorit Heino Laaneotsa, kes suri 20. novembril 2009.
Organist Karl Raudsepp mängis helindeid teemal „Meil aiaäärne tänavas…“. EÜSi sini-must-valge kanti lilledega rikkalikult kaunistatud altari kõrvale. Lipuvalves olid Ivar Nippak, Toomas Saar, Enn Varrik, Toomas Merilo, Eero Tae ja Mart Leetmaa. Koguduse õpetaja (exofficio) Kyllikki Pitts avas teenistuse, lugedes Pühakirja Psalmist 23: „Mu karikas on üleni täis…“
E.E.L.K. peapiiskop dr. Andres Taul rääkis oma jutluses inimese erakordsest lähedusest Jumalaga surma hetkel, kus Jumal kutsub inimese tagasi enda juurde. Ta rääkis ka oma tutvusest Heinoga, kirjeldades teda kui alati küsivat, alati uurivat, pidevalt õppivat kristlast, kelle mälestust peame pidama kalliks. Õpetaja M. Harris, kes esindas Kanada ELC-i piiskoppi M. Pryse’it, kirjeldas enda ja piiskop Pryse’i esimest kohtumist Heinoga, kui viimane tõstatas küsimuse, milles seisneb inimsus.
EÜSi poolt ütles järelehüüde Innar Teose, kes kirjeldas Heinot kui realisti ja idealisti, kelle rahvustunne oli tugev ning kes töötas väsimatult eestlaskonna heaks. Seda peame alati meeles, seda hindame kõrgelt. Järgnes sõnavõtt Henn Paabolt, eelmiselt koguduse nõukogu kauaaegselt esimehelt, kes meenutas Heino ametisse astumist Jaani koguduse hingekarjaseks 1977. a. ning tema kiiret teed koguduseliikmete südameisse. Karl Raudsepp, Montreali Eesti Seltsi esimees, kirjeldas emotsionaalselt Heinot kui Montreali eestlaskonna hinge, meenutades tuge ja koostööd, mida temalt saadi Eesti Seltsi elustamisaastail.
Elmar Ani, Montreali Pensionäride Klubi esimees, kirjeldas Heinoga koosveedetud aega lennuväepoiste laagris Belgias ning ka hilisemaid kokkupuuteid.
Järgnevalt luges Carol Meindl ette südamliku kirja õpetaja M. Andersonilt (Montreal Lutheran Council); diakon Dags Demandti kirja luges ette Montreali läti koguduse esindaja M. Stauvers.
Lõpetuseks rääkis pastor Kyllikki Pitts Heinolt saadud abist, nõuandeist ning soojast sõprusest temaga, kui viimane haigeks jäi ning tööd enam teha ei suutnud. Lõpetuseks võttis sõna Lembit Laaneots, kes kõneles oma isast ja lapsepõlvest. Ta tänas kõiki kirikulisi osalemise eest.
Teenistuse lõpulauluks oli „Oh võta mind, mu Jumal“. Seejärel kanti EÜSi lipp kirikust välja.
Järgnesid rikkaliku lauaga peied, kus söögipalve pidas kol. Nõmmik. Koosviibimisel oli veel mitmeid sõnavõtte, kus meenutati Heinot kui õpetajat ja sõpra.
Lõpuks tsiteerigem veel järelehüüet Heino Laaneotsale laululehelt:
Sinu elu koosnes lugematutest lahketest sõnadest ja heategudest. Kuigi nad võisid tunduda vähem kui tähtsatena tol ajal, moodustavad nad nüüd üheskoos väärtusliku pärandi, järgnevate põlvede kallisvara. (Rohkem fotosid Montreali Eesti Seltsi võrgulehel:
www.mtlmes.ca)
