Eelmisel aastal statistikaameti poolt enam kui 5400 leibkonna seas läbiviidud uuringu tulemusel on Eesti elanike terviseseisund ning arstiabi kättesaadavus aastatega halvenenud. Pikaajaliste haigete arv on kasvanud 2009. aasta 40 protsendilt mullu 43,6 protsendini, teatas nõukoda.
"Eesti ravikindlustuse eelarve on kuuendat aastat sisuliselt 2007. aasta tasandil. Tuleviku tervishoiu jaoks ei jätku töötajaid ega raha," seisab pöördumises.
Nõukoda tõi välja, et haigekassa statistika järgi ootas eelmise aasta jaanuari seisuga ambulatoorse ravi järjekorras 236 671 inimest ja päevastatsionaari järjekorras 5727 inimest, mis on vastavalt 27 protsenti ja 35 protsenti enam kui 2008. aastal. Arstide väljavool ja töökoormus kasvab, esmatasandi arstiabi ei ole aga paljudes Eesti hajaasutsusega kohtades ning nädalavahetustel kättesaadav.
Patsientide nõukoda kahtleb, kuidas on võimalik täita sotsiaalministri määrust tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuete kohta tingimustes, kus eelpoolnimetatud numbrid ei pruugi kajastada tegelikke järjekorra pikkusi, kuna teatud hetkest tervishoiuasutused lihtsalt ei registreeri patsiente ravi järjekordadesse.
"Kunagine Eesti president Lennart Meri on oma aastate taguses avalikes kõnedes riigikogu ja valitsuse aadressil öelnud, et inimestest ei tohi traktori kombel üle sõiita. Samuti on ta märkinud, et kui me ei hakka tähelepanu pöörama sotsiaalküsimustele, siis langeme me tagasi karja ühiskonda. Riik on inimeste ja maailma tasakaalustaja. Kahjuks on need sõnad aktuaalsed ka täna, kui vaadata erapooletut statistikat või rahvusvaheliste organisatsioonide hinnaguid Eest riigi sotsiaal ja tervishoiupoliitikale," kirjutab nõukoda pöördumises.
Patsientide nõukoda tegi preisidendile ettepaneku algatada parlamendi tasandil diskussioon eesti inimestele põhiseadusega tagatud õiguse - tervishoiu sisulise kaitse realiseerimiseks.
Karin Koppel
