Suur Reede on Ristikoguduse must leinapäev. Kuigi mineviku tuhat häält on vaibunud, tuhat palvet vaikinud, siis on ajamarust ometigi üks vaikne kutse jäänud rikkumata - risti hüüd Kolgatalt. Vahel vägeva kaebehäälena, vahel salajase sosinana, millesse peidetud valu ja nutt.

Seda hüüdu, sõnumit kuulis Vana-Andrese kogudus 14. aprillil. Organist Marta Kivik lõi prelüüdiumiga meeleolu. Jumalateenistuse avas koguduse segakoor Heli Tenno juhatusel, Asta Ballstadti klaverisaatel lauldes päevale sobiva „Luba mind vaikses palves” (Rein Ruutsoo), mille lõpusõnad on mu armastus Kolgatal, ja O’Hara „Sääl maal”, kus süda julgust sai ning lauljad võtavad eeskuju võttes risti enese peale, Talle järgnedes.

Hingekarjane Kalle Kadakas viis läbi luteriusu liturgilise osa koguduse vastulauluga. Olulisem osa oli Matteuse evangeeliumist kirjeldus, kuidas Lunastaja vangistati, ristilöödi, kus ta hinge ka heitis.

Selle sündmuse mõistmiseks oli õp. Kadakas valinud jutluse aluseks loo, mis keskendus värvidele. Lugu sündis ühes paigas, mis oli hallimast-hallim, majad, ilm ja inimesed. Sinna aga saabus sõbralik mees, kes tõi palju värvilisi asju, muutes halli paiga värvirohkeks, kohaks kus elasid rõõmsad inimesed.

Järgmises külas, samuti hallis, leidis rändav, rõõmu jagav mees et inimesed nüpeldasid kedagi, kes ei suutnud tasuda oma võlgu. Värvitoov mees palus teda vabastada, lubades külarahvale anda kulda. Kui sellest ei aidanud astus ta kaitses süüdimõistetu ette. Tulemuseks aga kaitsja löödi ise surnuks. Teade jõudis esimesse külla, kust siis lapsed oma värviliste asjadega asusid teise külla, sealsete lastega mängima. Saadi aru, et kui mehe õpetust edasi kantakse, siis on ju nii, et ta pole surnud.

Hingekarjase allegooriline looke püüdis omal moel seletada Suure Reede ja Ülestõusmispühade tähendust. Jeesus Kristus on see keegi, kes meid, inimesi, meie halli argipäeva üksildusest välja juhib. Ja Tema, kes vääralt süüdimõistuna pidi ristil surema, pole süüdi, vaid on õige. Kristus on meie elu, Tema on meie valgus. Tema on meie elav lootus, kes tõuseb üles ja meid vabastab.

Mõtlevapaneva jutlusele järgnes taas segakoori etteastumine, esitati kaks laulu, „Minu eest Issand kannatas” (Tullar) ja õelale, hirmutavale ristile keskenduv kuid inimkonda päästva „Kolgata” (Tedder).

Suur Reede on armulauajumalateenistus, kuhu õp. Kadakas kutsus mitte ainult koguduse liikmeid vaid ka külalisi, kutset, mida arvukalt kuuldi. Pärast Issameiet ja ühiskoraali oli sobivalt vaikne palve, teadmises et Tema on see, kes meie elule annab värvid. Tema on see, kes kingib rõõmu ja valgust, ja lootust ja kindlust iga inimese südamesse, kes vaid usub.

Märkmed: