PUTINI autoritaarsed reformid pole Eesti jaoks üksnes oht, vaid ka võimalus

President Putini viimased sammud Venemaa poliitilise elu ümberkorraldamiseks – käigud, mida on nimetatud riigipöördeks, autoritaarsuse taastamiseks ja hüvastijätuks demokraatiaga – võivad kahtlemata tähendada teatavat ohtu Eesti julgeolekule.

Kuid lähitulevikus annavad nad Eestile ja selle juhtidele põnevaid välispoliitilisi võimalusi.

Putini taganemine demokraatiast ja tema läbinähtav katse Venemaad autoritaarsemaks muuta võib tähendada Eesti jaoks selgeid riske – ükskõik, kas need püüdlused õnnestuvad või mitte. Kui Putinit saadab edu, muutub Venemaa natsionalistlikumaks ja soovib suurendada oma majanduslikku, kultuurilist ja sõjanduslikku kaalu.

Ning juhid on tõenäoliselt sunnitud õigustama autoritaarsust riigis, mida Putin iseloomustab kui “sõdivat rahvast”.
Kui aga Putini plaanid kukuvad läbi või ei täitu täielikult – ja see tundub olevat tõenäolisem –, võib olukord olla Venemaa naabrite jaoks sama problemaatiline. Ja nagu varasemad segased ajajärgud selles riigis on näidanud, on Venemaa naabrid tavaliselt kannatanud koos Vene inimestega.



Just see – aga ka pühendumine vabaduse ja demokraatia kaitsmisele – on põhjus, miks Eesti on viimase 15 aasta jooksul tervitanud Venemaa (olgugi et mõnikord kõhklevaid) samme demokraatia suunas. Eesti on andnud endale aru, et riikliku iseseisvuse taastamine aastal 1991 ja maa tulevikuperspektiivid sõltuvad avatuma, vabama ja demokraatlikuma Venemaa sünnist.

Ehkki Putini autoritaarne kurss võib Eesti jaoks kätkeda pikas perspektiivis ohte ning sellekohane mure on täiesti õigustatud, ei tohiks siinsed riigijuhid märkamata jätta kolme olulist võimalust, mis seisavad Eesti ees just nüüd, mil Putin on reformikavad avalikustanud, ent ei ole neid veel ellu viinud.

Eesti väikeriikide liidriks

Esiteks saab Eesti lõigata kasu oma positsioonist Euroopas, ühinedes teiste väikeste rahvastega, kes kritiseerivad Putini teguviisi. Nagu Eesti meedia on juba teatanud, mõistsid paljud väikesed Euroopa riigid Putini programmi kiiresti hukka, märksa varem, kui mõned suured riigid. Eestil on seega võimalus saada nende väikeriikide liidriks ning taas kord näidata oma pühendumist demokraatia ja inimõiguste printsiipidele.

Liidripositsioon Euroopa väikeriikide seas annab Eestile uued võimalused, sest see ei paranda Eesti olukorda üksnes valitsuste ja välisministrite tasandil, vaid ka Brüsseli võimukoridorides. Kinnitamine, et pühendutakse demokraatlikele väärtustele, aitab Eestit aga siis, kui Venemaa valitsus kritiseerib Eesti poliitikat.

Kui Eesti oleks selliseid (Venemaad kritiseerivaid) samme astunud aasta eest, oleks seda kas ignoreeritud või peetud kohatuks ja väheviljakaks. Nüüd aga aitab Putini autoritaarsuse kritiseerimine pääseda just nende riikidega ühte leeri, kellega Eesti soovib olla kõige enam seotud.

Teiseks võib Eesti kasu lõigata USA ja teiste oluliste lääneriikide kasvavast umbusust Venemaa suhtes – ning seega kasvavast lõhest Venemaa ja lääne vahel. Ühendriigid ja Lääne-Euroopa riigid on juba alates 1991. aastast tegutsenud lootuses, et Venemaa integreerub läänega ning seeläbi kaovad külma sõja aegsed kibedad lõhed.

Autoritaarsus ja ksenofoobia

Kuid usk Venemaa läänega lõimumisse tugines eeldusel, et Venemaast saab vaba ja demokraatlik, mitte teravalt autoritaarne ja ksenofoobne riik. Tõsi, mõned lääne juhid on valmis näitama Putini suhtes üles mõistmist ühise terrorismivastase sõja tõttu. Aga üha enam lääne liidreid küsib just nii, nagu on küsinud ka USA president George W. Bush: kas see hädaoht, mis Venemaa ees seisab, õigustab ikka Putini samme?

Eesti kui NATO ja EL-i liige asub nüüd õigel pool rindejoont, mis on palju suurema tähtsusega kui mõne kuu eest. See pole see, mida Eesti ja teised lääneriigid on tahtnud. Aga ometi on ka siin võimalusi, mida paljud eestlased pole näha lootnud. Eestlastel on nüüd ootamatu võimalus taas kord kinnitada oma sidemeid Euro-Atlandi kogukonnaga.

Aken idasündmuste poole

Ja kolmandaks võib Eesti nüüd kasu lõigata oma ajaloost ja asukohast, mis on väärtuslik nende jaoks, kes püüavad mõista, mis Venemaal toimub ja miks toimub. On ju lääne ajakirjanikud, teadlased ja poliitikud kahe viimase nädala jooksul küsinud, miks on Putin ometi alustanud sellist kurssi. Parimad neist vaatlejatest on kahtlemata meenutanud ka Venemaa ajaloo õnnetuid pöördeid ja keerdkäike.

Eesti saab oma asukoha tõttu olla idasündmuste aknaks. Eesti intellektuaalsed ressursid ning Eesti asukoht kaardil tähendavad, et üha enam lääne inimesi soovib tulla siia kui paika, mis aitab mõista Venemaad ning jätkuvat lõhet Venemaa ja lääne vahel.

Kui eestlased keskenduvad nendele vahetutele tegevusvõimalustele, mida praegune olukord pakub, võib Eesti palju ära teha, et minimeerida ohte ja maksimeerida enda võite.

Märkmed: