Provintsimentaliteet selle halvimal kujul valitseb Eestis sellise piirini, et raske on tunda midagi muud kui häbi oma riigi pärast. Poliitikud on kaotanud autoriteedi ja väärikuse, ametkondlik nomenklatuur naudib ülbelt oma segamatust ja laseb ennast häbitult eliitvaktsineerida või tõmmata poliitilistesse intriigidesse, kaitsmaks ebapädevate ja hooletute poliitfiguuride tagalat.
Kiik, Peterkop, Lanno
Praktika näitab, et Eestis kas tõesti ongi eksimatud ametnikud või õnnestub igasuguste komisjonide ja "kommunikatsiooni" kaudu iga kahju olematuks teeselda. Paraku käib see muude kõrgametnike kõrval ka Eesti kõrgeima riigiametniku, riigisekretäri Taimar Peterkopi ning prokuratuuri kohta.
Pärast juunis toimunud terviseameti külmlao katastroofi, kus riknes umbes kolme miljoni euro eest ravimeid jm vaktsiine, andsin ma kommentaari, et sellise häguse nn Peterkopi komisjoni asutamine on täiesti tarbetu, läheb mööda seaduses sätestatud järelevalvemehhanismidest ning ainult hajutab vastutust, võimaldab otsad vette peita. Eestis on ometi olemas pädevad uurimisorganid, mis saavad teha isegi jälitustoiminguid.
Minu ennustus osutus kahjuks tõeks: Peterkopi komisjon jõudiski mõned päevad tagasi sisuliselt järeldusele, et keegi ei vastuta tekkinud kahju eest. Leida ei õnnestunud isegi müstilist superadministraatorit. Peterkop läks nii kaugele, et asus isiklikult kaitsma terviseameti peadirektorit Üllar Lannot, sest viimase töö on "võidelda eesliinil viirusega, mitte tagada maja korrashoidu." Mis saab olla veel rohkem eesliini töö kui tagada strateegiliste ravimivarude säilimine?!
Lanno kaitsele viskus külmlao juhtumis ka justnimelt seesama prokuratuur: kriminaalasja alustamiseks puuduvat alus. Mis siis, et kahju on ülisuur ja juhtumil on kõik kuritahtliku hooletuse tundemärgid. Lisaks spekuleeriti vahetult pärast sündmust, et tegemist võib olla lausa sabotaaži aktiga. Kus peidab end meie vapper kaitsepolitsei, kuigi võis olla tegu ründega Eesti julgeoleku vastu?
Otsad on kenasti vette peidetud, nagu ütlevad klassikud. Päris uurimist ei tule. Kaitsepolitsei võib olla kuskil Eestis ametis sellega, et matkida mõne ametniku lauale pudel konjakit või märkmiku vahele juuksurisalongi sooduskaart.
Prokuratuuri otsus on seda veidram, et vaktsiinide hooletuse tõttu hävimisel võib tulla kõne alla suisa kaks karistusseadustiku paragrahvi: riikliku järelevalve ebaseaduslik (ebapiisav) teostamine või selle teostamata jätmine, mis on teatavasti karistusseadustikus sätestatud kuriteona. Samuti võib kõne alla tulla nakkushaiguste leviku ohu põhjustamine, kuna riknes suur hulk vaktsiine, mis mõeldud just nakkushaiguste leviku tõkestamiseks.
Eriliselt märkimisväärne on, et Peterkopi raporti tutvustamise pressiüritusel luiskasid nii Lanno kui minister Tanel Kiik kui ühest suust, et toimunu oli neile suureks, halvaks üllatuseks. Mis sellest, et juba Peterkopi enda aruande lisa nr 1 järgi teavitas ravimiamet juba 20. aprillil 2021 nii terviseametit kui ka sotsiaalministeeriumit, et terviseameti ravimikäitlemise protsess on süsteemselt vigane ja kujutab endast ohtu rahva tervisele. Midagi ei tehtud. Business as usual jätkus külma kõhuga.
Ja nüüd tuleb puänt: meie valitsusele ja peaministrile on lisaks ilmsele hooletusele ametkonna juhtide ja strateegiliste varude haldajate poolt täiesti vastuvõetav, kui minister Kiik ja Lanno rahvale otse näkku valetavad.
Kui Tanel Kiik räägib, et vastutada võib teoreetiliselt kümmekond inimest, siis on see puru silma ajamine. See on vastutuse klassikaline hajutamine. Oluline on see, et Kiik ja Lanno ise keelduvad võtmast vastutust, seega korralagedus nende haldusalas jätkub. Ja kui see nii olekski, et vastutada võib teoreetiliselt kümmekond inimest, siis ka selle eest vastutab minister, et probleemi tuumani ei ole võimalik jõuda, seda lahendada ja parim plaan edasi minna on pelgalt loota parimat.
Kuhu saab siit valitsemise taseme mõttes veel langeda? Kuna Eesti on minu riik ka, siis on mul lihtsalt vastik ja häbi.
PERH-i näide
Teine kurioosum, mis kinnitab häbi riigi pärast, on ajakirjanduses silma jäänud Eesti suurima haigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla tegevjuhi konkurss. See haigla ravib tuhandeid inimesi ja otsustab sadade miljonite maksumaksja eurode saatuse üle.
Lisaks sellele, et avalikkus sai teada, et haigla senine tegevjuht Agris Peedu on loonud ajakirjanduse andmetel haiglas toksilise ja türanliku sisekliima, tuleb meenutada üht vähemalt sama olulist seika: talvist eliitvaktsineerimise skandaali, kus elupäästva süsti sai reegleid rikkudes tegevjuhi ülemus, sotsiaalministeeriumi kantsler ja PERH-i nõukogu liige Marika Priske.
Väidetavalt toimus Peedu otsus asuda nõukogu eelisvaktsineerima nõukogu mõjuka liikme Marika Priske palvel. Esimene eliitvaktsineeritu oligi Marika Priske 5. jaanuaril 2021. Marika Priske oli riigi esindajana mõjukaim PERH-i nõukogu liige. Jaanuaris lasi iseennast eliitvaktsineerida ka Agris Peedu ise.
Nüüd tuleb olulisim fakt: kontoritöötajate vaktsineerimine vaktsiinide defitsiidi tingimustes oli selge 15.detsembril 2020 valitsuse poolt kinnitatud sotsiaalministeeriumi vaktsineerimisplaani rikkumine, sest plaan andis üheselt prioriteedi eesliinitöötajatele ja hooldekodude elanikele, et tagada meedikute töö ja päästa kõige haavatavamate inimeste elusid.
On ausalt öelda imelik, et selline sisesobing PERH-i juhtkonnas piirdus vaid lühikese pahameelepuhanguga avalikus meedias. Kus põõsas oli/on ka seekord peidus prokuratuur? Leheküljelt www.korruptsioon.ee leiab igasuguseid stsenaariume, mis võivad PERH-is toimunule vastata.
Kas on ka üldse teada, palju neid vaktsiine plaaniväliselt "vasakule" pandi ja kas keegi on uurinud teisi pealtnäha teoreetiliselt asjassepuutuvaid koosseise, näiteks omastamine või isegi mõjuvõimuga kauplemine, kuna tegemist oli otseses alluvussuhtes olevate isikutega?
Marika Priske nimelt oli Peedu ülemus, kellest võis sõltuda Peedu ametiaja pikendamine 2021. aastal. PERH-i senine tegevjuht kandideerib uueks ametiajaks. Mingit uurimist ei ole, kellelgi mingeid kahtlusi pole, mitte midagi ei tehta. Sest tegemist on "omadega". Terviseameti endine kommunikatsioonijuht Simmo Saar sai kohe teada, mis tunne on "omade" ringist välja visatud saada. Kuriteokaebus, tsiviilnõuded, avalik häbimärgistamine jne. Vilepuhumise ja sülearvuti pärast.
Millal on lootust, et lõpeb ametnike ringkäendus ja lihtkodanike ebavõrdne kohtlemine? Kui tavainimene eksib kui tahes pisikese reegli vastu, siis lajatab riik talle sellise rangusega, et silmanägemise võtab ära. Millal saame näha väärikat, ausat riigivalitsemist ja lõpeb häbi oma riigi pärast?
https://www.err.ee/1608318473/...