Paul Lillakas
"Ma sündisin Torontos ja olen kogu oma elu siin elanud," tutvustab Paul (25) ennast. "Minu vanavanemad on pärit Eestist, kuid nad põgenesid sõja ajal Kanadasse. Ma kasvasin tavalises Kanada-Eesti kodus: käisin Eesti koolis ja laagris ning laulsin kooris," jutustab Paul.
Üks pilt 2010 aasta Seedrioru Suviharja võrkpalliturniirilt, kus võitis meeskond "Liivased Pallid" - vasakult Aleks Põldma, Tom Graungaard, Markus Põldma ja Paul Lillakas
Siiski on teda alati huvitanud just söögitegemine: "Väiksena olin emale ja vanaemale alati köögis abiks. Ma olin muide (ja olen siiani) ainuke laps, kes oskab päris õiget klimbisuppi teha – paar korda aastas valmistan seda ikka perele."
Pärast keskkooli lõpetamist oli Paulil kaks valikut: kas minna kokanduskooli või hoopis teatrikooli komöödiat õppima. Kuna komöödiaprogrammi sissesaamiseks pidi läbima mitu rasket vooru ning tal õnnestus need ka edukalt läbi teha, otsustas poiss selle kasuks. "Pärast teatrikooli suundusin kommunikatsiooni eriala bakalaureuseõppesse, mille lõpetasin kiitusega. Kõikide oma õpingute ajal töötasin aga nii õhtuti kui ka nädalavahetustel erinevates restoranides, kuigi ametlikult ei ole ma kunagi kokandust õppinud," räägib noormees.
Praegu töötab Paul era- ja catering´i-kokana. "Iga minu tööpäev on erinev. Kuna kokatööd teen siis, kui klientidelt kutseid saan, siis muul ajal tegelen ka toidufotograafiaga – teen ajakirjade ja oma kokaalbumi jaoks roogadest pilte," räägib ta.
Kokasaatesse "Chopped Canada" pääsemiseks tuli Paulil läbida tõeline kadalipp. "Kõigepealt pidin internetis ära täitma pika sooviavalduse, siis ootama telefoniintervjuud, seejärel läbima poolteisetunnise videointervjuu ning alles neli kuud hiljem toimus võistlus," meenutab ta.
Kuid pikk ooteaeg oli seda väärt – kokapaberiteta Paul sai 10 000 dollarit auhinnaraha. Erilise kiituse pälvis ta kohtunikelt oma eestipärase lõheroa eest, mille vürtsitamiseks lisas ta hapukapsast ning seeni. "Ma olen väga rahul, et sa võtsid minu nõu kuulda ja lisasid rooga ka Ida-Euroopa maitseid," kiitis üks žüriiliige Pauli.
Kuna saate salvestus toimus tegelikult juba pool aastat tagasi, on noormees jõudnud praeguseks oma võiduraha ära kulutada. "Ma käisin Euroopas reisimas ning maksin mõned laenud ära," pihib ta ja lisab, et nüüd ootab ta järgmist sammu. "Tahaksin oma kokaraamatu kirjutada ja päris enda tele- või veebisaate teha. Ma armastan väga teisi toidukultuure, tahaksin neid näha ning ka oma kogemusi teistega jagada," selgitab Paul. "Kuid eks paistab, missuguseid võimalusi tulevik toob."
Kurb kogemus hernesupiga
"Mäletan, et kui olin umbes seitsmeaastane ehk nii väike, et vaevalt pliidi äärest poti sisse nägin, tahtsin ema hernesupi tegemisel aidata. Terve pere vaatas teises toas filmi, aga ma olin köögis ning proovisin suure kulbiga palavat suppi segada. Käed olid mul peaaegu üle pea ja ma üritasin suurt singitükki kulbiga potist välja tõsta, aga see kukkus maha ja ma sain hirmsa supilaine enda keha ja käte peale. Põletasin ennast ikka päris ära. Pärast õnnetust ei aidanud ma köögitoimingutes ikka tükk aega kedagi."
http://www.ohtuleht.ee/564180/...
http://www.suzetteroberts.com/...