60-aastane Tõnu Randla on Eesti esimese suure spiooniskandaali peategelane. 1996. aasta mais nägi kogu Eesti "Aktuaalses Kaameras" kaitsepolitsei salaja filmitud kaadreid, kuidas riigikogu väliskomisjoni tollane nõunik annab diplomaadina esinenud Vene luurajale paki konfidentsiaalseid dokumente.
Pärast skandaali puhkemist saadeti Vene saatkonna majandusnõunik Sergei Andrejev Eestist välja, mis oli endistel nõukogude aladel ennekuulmatu.
Ehkki Randlale toona ametlikult mingeid süüdistusi ei esitatud, siiski avalikkuses kahtlus jäi.
"Kus tahes avalikus kohas välja ilmumine tähendas kohe inimeste pilke, reaktsioone ja küsimusi," rääkis Randla, kes enda sõnul enam Eestis erialast tööd ei saanud. "Ja see tegi mulle selgeks, et mul ei ole selles ühiskonnas kohta." Randla elab praegu muudetud nimega Soomes.
Tegelikult osales nõunik erakordses vastuluureoperatsioonis, mille tagajärjel tabati agenti värvata üritanud võõrriigi spioon. Esimest korda rääkis Randla nüüd üksikasjalikult oma rollist.
Miks pettunud mees pärast edukat vastuluureoperatsiooni siiski kodumaad, nime ja lõpuks protesti märgiks ka kodakondsust vahetas, selgub täna õhtul kell 20.05 "Pealtnägijas".
Toimetas Heikki Aasaru