Mihkel Kärmas
31.01.2018
Video ja artikkel originaalis siit:
https://www.err.ee/679021/peal...Mullu sügisel tegid mõned parlamendisaadikud ootamatult ettepaneku hüvitada VEB Fondi kahjud, ETV saade "Pealtnägija" pani veel kord faktid ritta ja rääkis afäärist, mida on nimetatud suurimaks pangarööviks Eestis.
Et meie aja ühest suurimast afäärist aru saada, tuleb minna ajas tagasi ligi 30 aastat, 1990. aastate algusesse. Põhikanal, mille kaudu N. Liidu lõpupäevil välismaaga arveldati, oli Venemaa välismajanduspank Vnešekonombank ehk lühidalt VEB.
Kui liit lagunes, otsustati Moskvas, et eksliiduvabariikide korrespondentkontod, sh Eesti omad külmutatakse alates 1. jaanuarist 1992. Teisisõnu – kinni jäid pankade arved pangas.
Vambola Kolbakov oli noil päevil Eesti üks suurim kütuseärimees, kelle firmal jäi kinni 3,29 miljonit dollarit. Siinsed pangad eesotsas Eesti Pangaga lootsid, et see on ajutine, Venemaale iseloomulik segadus ja teenindasid kliente edasi, mis oli viga.
80% kinni jäänud rahast laekus VEBi alles pärast külmutamist ja kui lõpuks hädapidurit tõmmati, oli summa kasvanud 64 miljoni dollarini ehk üle 800 miljoni krooni.
Taasiseseisvunud riigi majandus ja vaid pool aastat varem juurutatud kroon poleks kahe juhtiva erapanga krahhi üle elanud, sestap otsustas Eesti keskpank Siim Kallase juhtimisel, et Moskvasse jäänud nõuded tõstetakse kommertspankade bilansist välja. Tekkis kurikuulus riiklik VEB Fond, millest me tänaseni räägime.
Ehkki riigikogu seda sätestas, ei kutsunud Eesti Pank kunagi kokku fondi üldkoosolekut, kus oleks valitud juhatus, vaid hoidis kontrolli enda käes. See on vaid üks suurest hulgast küsitavustest.
Siim Kallast on aastate jooksul samal teemal pinnitud. Kallase jutu võib kokku võtta – kaua ma pean tõestama, et ma pole kaamel?
Riigikogu õiguskomisjon toetas VEB fondi hüvitiste maksmise eelnõud
Ta ei soovinud sel teemal kaamera ees kommentaare anda, aga saatis pöördumise, mille esitas ka uurimiskomisjonile: „Ma arvan, et me võime selle kriisi lahendamise üle uhked olla. Me päästsime tuhandete inimeste ja ettevõtete säästud. /.../ Kui praegu hakatakse kahtlema tolleaegsetes suurtes otsustes, kas siis läheme näiteks ka rahareformi kallale?“
95. aasta veebruaris laekus Siim Kallasele Moskvast pealtnäha rutiinne päring – palju on VEB Fondis kinni Venemaa residentide nõudeid?
Asepresident Enn Teimann kirjutas selle juurde kõneka resolutsiooni: „Arutame, kuidas tegutseda. Pole vaja kiirustada.“
Sama aasta aprillis saadab Eesti Panga presidendi kohusetäitjaks saanud Vahur Kraft vastuse, mille punkt number viis on: firma TSL International, Peterburi, 32,3 miljonit dollarit.
Üks võtmetunnistaja Rein Järvelill on aastate jooksul andnud üllatavalt vähe intervjuusid. Endine rahandusministri nõunik sattus VEB Fondi nõukogu liikmeks 2007. aastal ja ütleb, et just tema leidis kurikuulsad võltspaberid.
Selgus, et selle võltsnõude alusel saadi kätte umbes pool külmutatud rahast. Firma TSL International juht ja omanik oli Eestis sündinud Venemaal elav ettevõtja Aleksander Matt. Raha võeti välja kolmes osas vahemikus august 1997 kuni august 1998 ja rändas eri suundades nii, et jälg vähemasti siinsete uurijate jaoks kaob.
Oluline on, et TSL oli ainus kurikuulsast Krafti kirjast, kes raha lahti sai ja tema nõue polnud üldse ehtnegi.
Otse neljapäeval kell 10: VEB Fondi arutelu riigikogus
Kõnekas on, et tagantjärgi tuli pinnale ka õigete andmetega mustand, mida ära ei saadetud. Kes ja kus konkreetselt TSLi juurde pani, ei suutnud hiljem ülekuulamistel enam pangahärrad meenutada. Kindel on, et võltsing või petukiri tehti Eesti Pangas ja seal all on Vahur Krafti allkiri.
Afääri uurisid nii riigikontroll kui riigikogu erikomisjon, mida juhtis Rainer Vakra. Komisjon vestles 49 tunnistajaga, sh omaaegsete panga sekretäridega. Nii uskumatu kui see pole, tõi Vahur Kraft komisjoni pabereid, mis pidid näitama, kuidas TSLi nõue tekkis, aga need osutusid võltsinguks.
Vahur Kraft ise väitis uurijatele, et ei mäleta rohkem. Ka "Pealtnägijale" saatis tänaseks pangandusest lahkunud härra lakoonilise sõnumi intervjuust keeldumisega.
Saagat on üksjagu kajastatud, aga on paar eriti markantset momenti on vähe tähelepanu saanud. Esiteks, Matti firma ostis tagantjärgi ka tegelikult kokku VEB Fondi sertifikaate, makstes nominaalist umbes kümnendiku. Need olid Eesti Panga, Eesti riigi või riigiettevõtete nõuded, mis viitab, et Eesti pool osales kõrgel tasemel. Ja teiseks, veel aastal 1998, enne viimase ja suurima summa vabastamist TSLile saatis Vahur Kraft Moskvasse uue kirja, kus ütles, et seda võib teha.
Järgmisel kolmapäeval jätkab "Pealtnägija" VEB fondi teemal ja räägib, kas kapol on paber, kes Venemaalt raha ikka kätte sai, kas see jõudis ringiga siia tagasi ja mis motiividel juba maha maetud teema jälle üles tõsteti.
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: ETV, "Pealtnägija"
