Peaminister Juhan Parts osales kolmapäeval võidupüha tähistamisel Rakveres, kus toimusid võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamiseks korraldatud üritustel Rakveres, kus meenutas Eesti eest elu andnuid.
Hommikul asetas Parts pärja Rakvere Vabadussõja ausamba jalamile. Seejärel osales võidupüha jumalateenistusel Rakvere Kolmainu kirikus ning siis vaatas kaitseliidu paraadi Rakvere keskväljakul.
Järgneb Partsi Rakvere Vabadussõja ausamba juures peetud kõne:
Lugupeetud härra president! Ekstsellentsid, rakverelased ja külalised! Asetades seda pärga siia Vabaduse sambale, mõtleme kõigile Eesti vabaduse eest langenuile. Need mehed on andnud meie vabaduse eest kõik. Meie iseseisvuse ja vabaduse eest on nad andnud oma elu. Need on kümned ja sajad ja tuhanded eluteed, mis on jäänud käimata. Need on ka vaprate meeste kangelasteod, millele tänus vaatab tagasi tänane vaba Eesti.
Mõtleme siin kõigepealt nendele, kes võitlesid Vabadussõjas Eestile kätte iseseisvuse. Just täna 85 aastat tagasi võidukalt lõppenud Võnnu lahing tähistas selle sõja lõppu ja ülesehitava vabaduse algust. Mõtleme ka nendele, kes iseseisvuse ajal seda riiki on hoidnud ja kaitsnud. Mõtleme nendele, kes langesid Eesti eest 60 aastat tagasi Narva all ja Sinimägedes.
Rõhutan siin sõnu “Eesti eest”, kuna 1944. aasta võitlustel oli oluline paralleel 1918. aasta sündmustega, kui Päästekomitee kahe okupatsioonivõimu vahelise võimuvaakumi Eesti Vabariigi loomiseks ära kasutas. Niisamuti 25 aastat hiljem, 1944. aasta suvel õnnestus Rahvuskomitee eestvõttel — paraku üürikeseks ajaks — ametisse seada põhiseaduslik Eesti Vabariigi valitsus.
See juriidiline akt, mis lõpuks on meile taganud Eesti Vabariigi järjekestvuse läbi okupatsioonide, sai aga võimalikuks üksnes tänu nendele, kes Eestit südames ja Eesti tunnusmärki käisel kandes pealetungivat rinnet siin Virumaal hoida püüdsid. Ja oma elu Eesti vabadusele ohverdasid.
Niisamuti mõtleme nendele, kes vaba Eesti eest ka hiljem, kui maa oli okupeeritud, langesid metsavendadena ja vabadusvõitlejatena. Ja nendele, kes puhkavad tundmatutes, ristideta haudades. Ja kuigi iga katse ja vastuhakk võõrvõimule ei kandnud kohe vilja, oli siiski iga katse märgiks meie iseseisvuseihast.
Need kõik tuhanded langenud on ohvrid meie iseseisvuse ja taasiseseisvuse altarile. Ja kuigi tihti ei võimaldanud geopoliitilised olud võidelda meie meestel meie mundris, pole meie sangarid kunagi võidelnud muude totalitaarsete ideoloogiate nimel, vaid ikka Eesti eest. Ja lõpuks mõtleme ka nendele, kes täna meie kaitsevõimet kannavad, olgu kodumaal või välismaistel missioonidel.
Nüüd meil on omad mundrid ja oma riik. Hoidkem seda ja meenutagem selle eest võidelnuid! Ilusat võidupäeva kõigile!
Peaminister Juhan Parts osales kolmapäeval võidupüha tähistamisel Rakveres, kus toimusid võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamiseks korraldatud üritustel Rakveres, kus meenutas Eesti eest elu andnuid.
Hommikul asetas Parts pärja Rakvere Vabadussõja ausamba jalamile. Seejärel osales võidupüha jumalateenistusel Rakvere Kolmainu kirikus ning siis vaatas kaitseliidu paraadi Rakvere keskväljakul.
Järgneb Partsi Rakvere Vabadussõja ausamba juures peetud kõne:
Lugupeetud härra president! Ekstsellentsid, rakverelased ja külalised! Asetades seda pärga siia Vabaduse sambale, mõtleme kõigile Eesti vabaduse eest langenuile. Need mehed on andnud meie vabaduse eest kõik. Meie iseseisvuse ja vabaduse eest on nad andnud oma elu. Need on kümned ja sajad ja tuhanded eluteed, mis on jäänud käimata. Need on ka vaprate meeste kangelasteod, millele tänus vaatab tagasi tänane vaba Eesti.
Mõtleme siin kõigepealt nendele, kes võitlesid Vabadussõjas Eestile kätte iseseisvuse. Just täna 85 aastat tagasi võidukalt lõppenud Võnnu lahing tähistas selle sõja lõppu ja ülesehitava vabaduse algust. Mõtleme ka nendele, kes iseseisvuse ajal seda riiki on hoidnud ja kaitsnud. Mõtleme nendele, kes langesid Eesti eest 60 aastat tagasi Narva all ja Sinimägedes.
Rõhutan siin sõnu “Eesti eest”, kuna 1944. aasta võitlustel oli oluline paralleel 1918. aasta sündmustega, kui Päästekomitee kahe okupatsioonivõimu vahelise võimuvaakumi Eesti Vabariigi loomiseks ära kasutas. Niisamuti 25 aastat hiljem, 1944. aasta suvel õnnestus Rahvuskomitee eestvõttel — paraku üürikeseks ajaks — ametisse seada põhiseaduslik Eesti Vabariigi valitsus.
See juriidiline akt, mis lõpuks on meile taganud Eesti Vabariigi järjekestvuse läbi okupatsioonide, sai aga võimalikuks üksnes tänu nendele, kes Eestit südames ja Eesti tunnusmärki käisel kandes pealetungivat rinnet siin Virumaal hoida püüdsid. Ja oma elu Eesti vabadusele ohverdasid.
Niisamuti mõtleme nendele, kes vaba Eesti eest ka hiljem, kui maa oli okupeeritud, langesid metsavendadena ja vabadusvõitlejatena. Ja nendele, kes puhkavad tundmatutes, ristideta haudades. Ja kuigi iga katse ja vastuhakk võõrvõimule ei kandnud kohe vilja, oli siiski iga katse märgiks meie iseseisvuseihast.
Need kõik tuhanded langenud on ohvrid meie iseseisvuse ja taasiseseisvuse altarile. Ja kuigi tihti ei võimaldanud geopoliitilised olud võidelda meie meestel meie mundris, pole meie sangarid kunagi võidelnud muude totalitaarsete ideoloogiate nimel, vaid ikka Eesti eest. Ja lõpuks mõtleme ka nendele, kes täna meie kaitsevõimet kannavad, olgu kodumaal või välismaistel missioonidel.
Nüüd meil on omad mundrid ja oma riik. Hoidkem seda ja meenutagem selle eest võidelnuid! Ilusat võidupäeva kõigile!
Peaminister Juhan Parts meenutas Eesti eest langenuid DELFI
Kuumad uudised | 23 Jun 2004 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
