Armsad kaasmaalased,
kallid kaaskodanikud,
Eesti Vabariik tähistab 24. veebruaril 2005 oma 87. sünnipäeva. Õnnitlen Vabariigi Valitsuse nimel kõiki eestlasi lähedal ja kaugel selle tähtpäeva puhul!
Meie südamed kuuluvad ühtviisi ju sellele väikesele maalapile ja samavõrd sellele iseseisvale riigile siin Läänemere kaldal. Olla truud isamaalased tähendab meile samas olla ustavad riigikodanikud. Igaüks realiseerib seda kodanikukohust lähtudes omast äranägemisest ja omadest tõekspidamistest. Sellest saab kokku üks suur ja tugev Eesti, millel on kinnitusotsad Austraalias ja Ameerikas, Soomes ja Inglismaal. Aga „emalaev” ise, meie kodune maa ootab meid kõiki alati siin lahkel Läänemere idarannal.
Soovin, et oleksime tugevad ses tormakas ajas, tänasel iseseisvuspäeval, a.d. 2005!
Eestis tähistatakse iseseisvuspäeva traditsiooniliste ja harjumuspäraste ettevõtmistega, alates lipu heiskamisest päikesetõusul Tallinna Pika Hermanni torni kuni Vabariigi Presidendi riikliku vastuvõtuni Estonias õhtul. Need traditsioonid, nagu tavad ikka, on meie tugevus ja teatud tulevikutagatis.
Meile on aastaid räägitud, kuidas oleme üks sisemiselt lõhestunud rahvas ja kuidas meil on kaks Eestit, kodus üks ja paguluses teine. Juttu kahest identiteedist võib aga tänaseks päevaks õnneks pidada ebaõnnestunuks — loodan, et nõustute minuga?
Veelgi enam, nädalapäevad tagasi sai valmis BNS/Faktumi uuring, mis tuvastas, et kaks kolmandikku Eesti inimestest peab täna oma majanduslikku olukorda keskmiseks. Valmis ka Euroopa Liidu liikmesriikide avaliku arvamuse järjekordne uuring, kus selgus, et eestlased on rootslaste kõrval Euroopa optimistlikuim rahvas. Mitte kusagil teises riigis ei ole oma eluoluga rahulolevate inimeste arv viimasel ajal nii kiiresti tõusnud kui meil. Me usume tööalase olukorra paranemisesse, samal ajal kui sakslased kardavad vastupidiseid arenguid.
Me usume pigem oma riigi ja oma pere majandusliku olukorra paranemist kui halvenemist, samal ajal kui mujal Euroopas on inimestel põhjust olla murelikum. Ma tsiteerin uuringus tehtud järeldust: „Alates taasiseseisvumisest on Eesti ühiskonna ees seisvad väljakutsed ning lahendust vajavad probleemid olnud suures osas seotud majandusvaldkonnaga ning kogu ühiskonna reformimisega.
Ehkki Eestis ei saa ka täna veel kaugeltki mitte rääkida heaoluühiskonna standarditeni jõudmisest, on elanikkonna seas siiski tekkinud arvestatav majanduslik kindlustunne. Kui erinevates varasemates avaliku arvamuse uuringutes on peamiseks probleemiks olnud majandusliku toimetulekuga seonduv, siis tänaseks pole majandus eestimaalastele enam kõige olulisemana näiv probleem.”
Samas on ka neid, kes jutustavad eestlastest kui Rehepapi ja Kaval-Antsu rahvast. Ma ei ole nii pessimistlik. Jah, me oleme tegelnud kvantiteediga. Et oleks rohkem raha, süüa, masinaid, mugavusi. See on olnud loomulik. Vahepeal oli ju kõigest puudu. Nõukogude ajal lootis inimene, et riik annab talle kõik, et riik kannab ta eest hoolt. Nälga ei surnud, aga rikkaks ka ei saanud. Uus ühiskond nõudis, et inimene ka ise enda eest seisaks. Muutunud maailm tekitas paljudes pessimismi ja lootusetust.
Põlvkond, kes sai isadeks-emadeks kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate algul, on meeleheitlikult rüganud, et saavutada endale ja oma lastele inimväärilist elu. Rohkem, aina rohkem! Ükskõik mida. Peaasi, et oleks kvantiteet.
See täiesti põhjendatud mentaliteet peegeldus ka kasvavas nooruses. Noorus ja lapsed on aga rahvuse arengus määravaks teguriks. Nende hooletussejätmine, nendele ideaalide mittesisendamine maksab valusalt kätte.
Kuid võib oletada ja märgata, et ühiskonna vaimsuses toimuvad nüüd teatud muutused. Need muutused on aeglased ja isegi küllalt raskesti märgatavad. Ent tendentsid on tegelikult olemas.
Kvantiteediihalus hakkab asenduma vajadusega kvaliteedi järele. Inimesed on hakanud pikkamööda mõtlema elukvaliteedile tervikuna, ka vaimsusele. Muidugi pole me sugugi veel nii rikkad, et rahulduda praeguste materiaalsete võimalustega, kuid eesti inimene on hakanud huvi tundma ka elu esteetilise ja moraalse külje vastu.
Meid, eestlasi, ühendavad siiski teatud väärtused, tõekspidamised, põhimõtted. Me peame need üles otsima, meelde tuletama.
Julgen arvata, et moodi lähevad niisugused trendid ja brändid nagu ilu, headus, filosoofia ja altruism. Inimlik kultuur selle sõna kõige laiemas tähenduses. Loodan, et hakatakse rohkem tähelepanu pöörama meie keelele ja keelehoiule, sest keel on kultuuri kodu, kui Martin Heideggeri parafraseerida.
Ja muide, nimetatud Faktumi uuringus oli üks faktoritest, mis pani inimesi oma eluolule keskmisest enam häid hinnanguid andma – see, et neil on lapsed. Just nemad on meie tulevik. Me kõik soovime, et meie lapsed kasvaksid ja oleksid Eestile toeks. Et neist saaksid tublid Eesti kodanikud, kes meie riiki ja rahvast edasi viivad. Teisiti me edasi ei saa.
Niisiis täna, iseseisvuspäeval, mõelgem Eesti peale! Eesti. Me tähistame selle vabariigi aastapäeva, mille eest võib-olla vanaisa Vabadussõjas käis või Sinimägedes võitles. Selle riigi sünnipäeva, mille rahvuslikku rikkust iga päev sajad tuhanded eesti inimesed oma tööga ja ettevõtlikkusega kasvatavad. Ärgem siis unustagem, et meid ühendab sama, mis alati. See, et me oleme eestlased.
Palju õnne meile kõigile Vabariigi aastapäeva puhul!
Juhan Parts,
Eesti Vabariigi peaminister
Peaminister Juhan Partsi pöördumine kaasmaalaste poole laias ilmas, iseseisvuspäevaks 2005 (3)
Kuumad uudised | 25 Feb 2005 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
To the Parliament of the Estonian Republic
To the Government of the Estonian Republic
To the President of the Estonian Republic
Declaration
Article 2 of the Constitution of the Republic of Estonia provides that the land, territorial waters and airspace of the Estonian state are an inseparable and indivisible whole.
According to Article 122 of the Constitution of the Republic of Estonia, the land boundary of Estonia is determined by the Tartu Peace Treaty of 2 February 1920 and by other international boundary agreements.
The sea and air boundaries of Estonia shall be determined on the basis of international conventions.
All Seto Congresses that have been held since 1993 have considered it illicit to divide the primeval populated area of setos with the land boundary. The corresponding decision of the 6th Seto Congress states:
We protest against any attempt to change the state border between the Republic of Estonian and the Russian Federation in result of which the primeval populated areas of the setos are remised to Russia.
Any changes made to the border without approval of seto people and its representative body Seto Congress, are considered discrimination of seto people.
We do not agree to drawing the border in the middle of Setomaa.
In case it still happens against the will of setos, we demand that the question of free movement of setos on their native land, the question of social protection and property claims as well as other vital questions and human concerns will be solved on the basis of agreements between the Republic of Estonian and the Russian Federation.
Participation of the representatives of setos in the preparation of the relevant agreements is strictly necessary.
In case Estonia is accepted as a member to the EU and the intended border will become a border between the European Union and the Russian Federation, the question of free movement of setos on their native land has to be solved.
Senior Assembly of the 6th Seto Congress is continuously willing to participate in constructive actions in order to solve the problems both with the institutions of the Republic of Estonia and the Russian Federation, with a view to EU co-operation with the neighbouring areas and to any international public and good-neighbourly co-operation.
Senior Assembly of the 6th Seto Congress
3 January 2005
To the Government of the Estonian Republic
To the President of the Estonian Republic
Declaration
Article 2 of the Constitution of the Republic of Estonia provides that the land, territorial waters and airspace of the Estonian state are an inseparable and indivisible whole.
According to Article 122 of the Constitution of the Republic of Estonia, the land boundary of Estonia is determined by the Tartu Peace Treaty of 2 February 1920 and by other international boundary agreements.
The sea and air boundaries of Estonia shall be determined on the basis of international conventions.
All Seto Congresses that have been held since 1993 have considered it illicit to divide the primeval populated area of setos with the land boundary. The corresponding decision of the 6th Seto Congress states:
We protest against any attempt to change the state border between the Republic of Estonian and the Russian Federation in result of which the primeval populated areas of the setos are remised to Russia.
Any changes made to the border without approval of seto people and its representative body Seto Congress, are considered discrimination of seto people.
We do not agree to drawing the border in the middle of Setomaa.
In case it still happens against the will of setos, we demand that the question of free movement of setos on their native land, the question of social protection and property claims as well as other vital questions and human concerns will be solved on the basis of agreements between the Republic of Estonian and the Russian Federation.
Participation of the representatives of setos in the preparation of the relevant agreements is strictly necessary.
In case Estonia is accepted as a member to the EU and the intended border will become a border between the European Union and the Russian Federation, the question of free movement of setos on their native land has to be solved.
Senior Assembly of the 6th Seto Congress is continuously willing to participate in constructive actions in order to solve the problems both with the institutions of the Republic of Estonia and the Russian Federation, with a view to EU co-operation with the neighbouring areas and to any international public and good-neighbourly co-operation.
Senior Assembly of the 6th Seto Congress
3 January 2005
Pöördumisel piirileppe vastu üle 7000 allkirja
Seto Kongressi vanematekogu poolt jaanuari alguses vastu võetud avalikule pöördumisele, milles protesteeritakse katsete vastu loovutada piirileppega osa setude asumisalast Venemaale, on toetusallkirja andnud üle 7000 inimese. Toetusallkirja saab anda internetilehel www.petserimaa.ee, allkirju kogutakse ka paberil mitmel pool üle Eesti.
Seto Kongressi vanematekogu poolt jaanuari alguses vastu võetud avalikule pöördumisele, milles protesteeritakse katsete vastu loovutada piirileppega osa setude asumisalast Venemaale, on toetusallkirja andnud üle 7000 inimese. Toetusallkirja saab anda internetilehel www.petserimaa.ee, allkirju kogutakse ka paberil mitmel pool üle Eesti.
Ma olen pidevalt maininud võimalust, et meie peaminister on Vene võimude marjonett. Näiteks läks kaduma mõni salajane dokument, mis on tema suhtes eriti kompromiteeriv. Näiteks riigikontrolöri teenistusaja kohta. Ja seepärast ta Ojulandi peale nii jõle pahane oligi. Nüüd aga on ta sunnitud tegema kõik, mis Venemaa käsib. Ja kindlasti on see ka Venemaa käsk pidevalt esineda Tartu rahu halvustavate kõnedega selleks väga kohatutel üritustel (Tartu rahu aastapäev, Vabariigi aastapäev jne.). Tegelikult teame me ju kõik, avratavati ka peaminister ise, et see ei oma mingit tähtsust, kas meil on võimalus Petserimaad tagasi saada, vaid see, kas Venemaal on võimalus meile ära teha. See on meie rahvuslik uhkus, mis on mängus ja Parts annab lihtsalt võimaluse Eesti rahvuslusele jalga %@!#$& virutada küsimata selle tsirkuse eest midagi vastu Eesti rahva jaoks. Meil ei ole mingit vajadust selle piirilepingu järgi, vajadus on selleks ainult peaministril endal, kelle itsimine tuline.
Kuumad uudised
TRENDING
