Uus kabinet on arvukam (senise 31 asemel 38 liiget) ja selles on ka rohkem naisi kui eelmises (11 senise 7 asemel).
Rasketel aegadel, finantskriisi ja majanduse jahenemise olukorras on tervitatav ja mõistetav, et kogenud rahandusminister Jim Flaherty jätkab samas ametis. See saadab ülejäänud maailmale signaali Kanada stabiilsusest.
Uues kabinetis on viis Briti Columbia esindajat. Nendest viidi senine julgeolekuminister Stockwell Day rahvusvahelise kaubanduse ministriks.
James Moore võttis üle kultuuripärandi ja ametlike keelte ministri portfelli, säilitades ühtlasi 2010. a. taliolümpia riigisekretäri positsiooni.
Senine looduslike ressursside minister Gary Lunn on uues valitsuses spordiminister.
Jay Hill täidab nüüdsest Peter van Loan’i positsiooni, olles valitsuse esindajaks parlamendi alamkojas ja Chuck Strahl Chilliwack’is jätkab põliselanike asjade ministrina. Peter van Loan astub aga Stockwell Day „kingadesse“ ehk julgeolekuministri ametisse.
Senine transpordi- ja infrastruktuuri minister Lawrence Cannon sai välisministri portfelli. Teda asendab nüüd endine keskkonnaminister John Baird, ning siiani tööstusministri kohal olnud Jim Prentice võtab omakorda üle keskkonnaministri kohustused.
Jason Kenney on uues valitsuses kodakondsuse minister, Gail Shea kalandusminister ja Rona Ambrose tööminister.
Kanada peaprokuröri ja justiitsministrina jätkab Robert Douglas Nicholson; rahvusliku tulu ja põllumajandusministrina Jean-Pierre Blackburn ning veteranide asju ajab Gregory Francis Thompson. Senatis jätkab valitsuse esindajana Marjory LeBreton, olles seda positsiooni täitnud juba 1993. aastast alates.
Kaitseminister Peter Gordon MacKay säilitas uues kabinetis oma koha; Vic Toews on riigi „laekahoidja“ ning Diane Finley inimressursside ja kutseoskuste arendamise minister.
Beverley J. Oda täidab rahvusvahelise kooperatsiooni ning kogenud poliitik Tony Clement tööstusministri ülesandeid.
Josée Verneri kompetentsi jäävad valitsustevahelised asjad ja frankofoonide küsimused; ta on ka Kanada Kuninganna Nõukogu president.
Gerry Ritz asub toiduainete tootmise ja Kanada Nisukomitee ministri ametisse; Christian Paradis aga avaliku sektori tööde ja valitsuse teenuste ministri kohale.
Leona Aglukkaq’ist sai tervishoiuminister; Lisa Raitt asub esmakordselt ministritoolile looduslike ressursside alal.
Järgnevalt riigiministrite loetelu, kes täidavad mitmeid funktsioone ja katavad erinevaid valdkondi: Gordon O'Connor – Chief Government Whip; Helena Guergis – naiste staatuse küsimused; Diane Ablonczy – väike-ettevõtete ja turismi ala; Rob Merrifield – transport; Lynne Yelich – lääne majandusasjad; Steven John Fletcher – demokraatlikud reformid; Denis Lebel – teadus ja tehnoloogia; Keith Ashfield – Kanada Atlandiäärse piirkonna võimaluste agentuur; Peter Kent – välisminister Ameerika mandri osas.
Peaminister tegi ühtlasi teatavaks, et uus valitud parlament koguneb oma esimesele istungile 18. novembril, kus kindralkuberner Michaëlle Jean esitab troonikõne, milles sisalduvad valitsuse prioriteedid.