Kui rahul olete Euroopa Liidu (EL) Venemaa-poliitikaga, kui seda muidugi üldse eksisteerib?
Hoolimata mõnedest tagasilöökidest liigub EL suhetes Venemaaga aeglaselt õiges suunas.
Venemaa ja EL on saavutanud kokkuleppe nelja ühisruumi osas (koostöö majanduses; sise- ja justiitsküsimustes; välisjulgeolekus; teadus-, haridus- ja kultuurivallas – toim) ja ka viisakorra lihtsustamises. Sel nädalal aset leidnud Põhjala ja Venemaa ministrite kohtumine tugevdas veelgi Läänemere ja arktiliste piirkondade koostööd.
Kas Eesti-Vene piirilepe on vaid kahe riigi probleem või ka EL-i ja Venemaa vaheline küsimus, mis ootab lahendamist?
Eesti-Vene piirileppe allakirjutamine on oluline nii Eestile, Venemaale kui ka EL-ile. Seejuures on väga hea, et piiri asukoha küsimuses on pooled jõudnud kokkuleppele.
Edasine jääb konkreetselt kahe riigi lahendada. Samas on selge, et EL-i välispiiri valvamise seisukohalt ei ole praegune olukord hea, mistõttu peab EL siiski igati toetama Eesti-Vene piirileppe allakirjutamist.
Kas Soome on valmis EL-i eesistujamaana järgmise aasta teisel poolel piirileppe sõlmimisele õla alla panema?
Eesti-Vene piirilepe võiks saada allkirjad siiski enne Soome eesistumist. Samas, kui see pole võimalik, peab Soome esindama EL-i ühishuve ja tegema kõik piirileppe sõlmimiseks.
Kuidas võiks EL lahendada ummikus eelarvetüli? Kas kokkulepe võiks sündida juba detsembris, veel Briti eesistumise ajal?
Eelarvekavas tuleb võimalikult ruttu kokkuleppele jõuda ja eriarvamused võivad minu arvates kaduda juba detsembris EL-i tippkohtumisel. Samas sõltub kokkulepe liikmesriikide paindlikkusest ja soovist kompromisse leida.
Soome on valmis kompromissideks.
Saksamaa värske valitsusliidu kokkuleppes on kirjas, et EL-i põhiseaduslepet tuleb elustada. Kuidas kavatseb Soome põhiseadusleppe jõustumisele kaasa aidata?
EL vajab kiiresti põhiseaduslepet, et tugevdada oma tegevus- ja otsustusvõimet tulevikuväljakutsetele vastu seismiseks.
Minu valitsus selgitab järgmisel nädalal parlamendile, Eduskuntale põhiseaduslepet. Soomele tuleks EL-i põhiseaduslepe igati kasuks ja soovin, et parlament ühineks valitsuse vaadetega.
Soome hakkab eesistumise ajal aktiivselt otsima lahendusi ummikule ja teid, kuidas põhiseadusleppesse uuendusi teha. Samas tuleb selle eesmärgi saavutamiseks muudatusettepanekud õigel ajal esitada.
ELi mõistlik juhtimine on olulisem kui kunagi varem, et olla maailmas konkurentsivõimeline. EL peab olema tugevam kui iga liikmesriik eraldi.
Kuidas suhtute Vene-Saksa gaasijuhtme rajamisse Läänemere põhja? Kuidas võiks see Soomet mõjutada?
Venemaa ja Lääne-Euroopa gaasivõrgustikku ühendamine on iseenesest hea. Samas nõuab Vene-Saksa gaasijuhe suuri rahasüste ja selle ülalpidamiskulud on ilmselt samuti suured.
Olen palunud Soome energiaettevõtteil jälgida Läänemere gaasijuhtme rajamist, et saada ülevaade, kas Soomel tasuks alustada läbirääkimisi projektiga liitumiseks.
Kas Soome liitub NATOga?
Soome ei näe praegu vajadust NATO-ga liitumiseks, kuid siiski on koostöö alliansiga oluline. Samas kaalub Soome tulevikus ka NATO liikmeks saamise võimalust.
Soome endine peaminister Paavo Lipponen toonitas, et naaberriikide tugevus peitub riigijuhtide tihedas isiklikus suhtlemises. Kui tähtsaks peate seda teie?
Lähedaste riikide nagu Eesti ja Soome peaministrite suhted peavad olema lähedased ja isiklikud. Õnneks ongi minu läbikäimine olnud väga meeldiv ja sõbralik nii peaminister Andrus Ansipi kui ka Juhan Partsiga.
Eesti majandusminister Edgar Savisaar on pannud Soome ajakirjanduses ette, et Tallinn ja Helsingi võiksid moodustada kaksiklinna.
See on huvitav mõte.