Kõneldes majanduskriisist nenditi, et globaalsel tasandil on kriis taandumas, kuid regionaalselt tuleb teha jätkuvaid jõupingutusi majanduse taastumiseks. Muu hulgas lepiti kokku, et kõigis kolmes riigis jätkatakse püüdlusi euro võimalikult kiireks kasutuselevõtuks. Peaministrid kinnitasid Maastrichti kriteeriumide olulisust jätkusuutliku majanduskeskkonna loomisel.
Energeetikakoostöö osas nentis peaminister Ansip, et peab eriti oluliseks Balti elektrituru loomist, mis oleks osa ühisest Põhja-Balti elektriturust. „Eesti on huvitatud reaalselt toimiva avatud elektrituru loomisest,“ rõhutas ta. Ühise turupiirkonna loomise olulisimaks eelduseks Balti riikides jääb peaministri järgi Põhjamaade turul kasutatavate põhimõtete ülevõtmine, elektrikaubandust reguleerivate õigusaktide harmoniseerimine EL-i reeglitega ja ühise poliitika kujundamine kolmandatest riikidest lähtuvate elektritarnete suhtes.
Eesti peaminister kinnitas veel kord, et Eesti soovib mitmekesistada riigi energeetikavõimsusi ning on endiselt huvitatud Visaginase tuumaelektrijaama projektiga kiirest edasiminekust.
Kaitsekoostöö osas nentisid peaministrid, et tulenevalt sisemajanduse kogutoodangu langusest on kõigis kolmes Balti riigis vähendatud kaitsekulutusi, kuid olukorra paranedes hakatakse kaitsekulutuste osakaalu taas tõstma rahvusvaheliselt kokkulepitud tasemeni.
2009. aastal juhib Balti koostööd Leedu. Eesistumise rotatsioon toimub iga-aastaselt, nii oli möödunud aastal eesistujaks Eesti, ja järgmisel aastal võtab eesistumise üle Läti. Koostöö jaguneb parlamentaarseks koostööks, mida kehastab Balti Assamblee; valitsuste vaheliseks koostööks, mis toimub Balti Ministrite Nõukogu raames ja 3 Balti presidendi koostööks, mis on formaliseerunud Balti Presidentide Nõukoguks.