Aldo Luud
ABI JÄI HILJAKS: Peremees näitab käega tee poole, kuhu üks tuletõrjemasin kinni jäi. Kell kuus puhkenud tulekahju nii kurba lõppu ei osanud arvata ei talupere ega appi tõtanud külarahvas.
Põltsamaa vallas Neanurme külas augusti viimase päeva pikselöögist põhjustatud tulekahjus kodu kaotanud Tagamäe talu peremees Kalev Voitk ja tema elukaaslane Silvi Haasma on murest murtud: omal jõul nad uut maja ehitada ei suuda. Peremees pole küll ebausklik, ent väike hirm on samale kohale uut ehitust plaanida.
Kaja Roomets
Silvi Haasma usub, et kui ta oleks tol saatuslikul õhtul paar minutit majast väljumisega viivitanud, poleks teda enam elavate kirjas. «Jõudsin üle õue aiamajja, kui käis esimene kärgatus, siis kadus ka elekter. Järgmine pikselöök põrutas otse elumajja.»
Kalev Voitk arvab, et tõenäoliselt oli tegu keravälguga: «Möödasõitnud kinnitavad, et see ei olnud piksenool, mis maja süütas. Kõigepealt lõi musta suitsulehtri üles, nagu aatompommi-plahvatus. Siis alles kerkis tulesammas taeva poole.»
«Tulekahju järgne kuu on meeletult raske olnud, vahel on tunne, et enam ei jõua,» ütleb ta. Peremehel tõusis palavik 40 pügalani, perenaine elas rahustite najal.
Tagamäe talu, ilus nagu piltpostkaart, võinuks kandideerida valla kaunima kodu tiitlile. Hoole ja armastusega kujundatud haljastus, isegi puuriidad on üles laotud kunstipäraselt sentimeetritäpsusega.
Tulekahju keeras kogu senise elu pea peale. Just eelmisteks jõuludeks oli tehtud väga korralik remont. «Sinna läksid kõik meie säästud, alles saime elama hakata...»
Põlevast majast toodi enne lagede sissekukkumist välja natuke mööblit, kodutehnikat ja riideid. «Lapsed on meile õnnetuses toeks olnud, külarahvas on väga mõistev.» Peremehel ja perenaisel on kahe peale kokku kuus last ja kõik juba oma elu peal, kuid rahaliselt ei saa neist keegi arvestatavas suuruses aidata.
Haasma hoiab nuttu tagasi: «Ei oska kelleltki abi paluda, pole kunagi osanud. Paratamatult jääb tunne, et kui oleksime asotsiaalid ja elaksime toetustest, ehk siis oleks ka lahendusi pakutud.»
Maalehes avaldatud peremehe kontonumbrile ei laekunud ainsatki annetuskrooni.
Mitu tuttavat manitses, et vanale vundamendile ei tohi uut maja ehitada - mine pikset tea. Tuttav teadmamees käis ise kohapeal energiavälja mõõtmas.
«Ta ütles, et mingit needust pole, kohal on hea aura ja võib ehitada küll.»
Tark öelnud pererahvale, et tulekahju sündinud kadedusest: keegi kade inimene toetas käe vastu maja ja halb energia tõmbas äikse ligi.
Põltsamaa vallavolikogu otsustas põlengus kannatanuid aidata 25 000 krooniga. Volikogu otsuse tegi raskemaks see, et sel sügisel on valla kolmes majapidamises olnud tulekahju, abivajajaid seega rohkem kui üks pere.
Silvi pole kaotanud lootust ja loodab inimlikule kaastundele: «Oleksime väga tänulikud igasuguse abi eest.»
Tules on tänavu elu kaotanud 104 inimest
Selle aasta üheksa kuuga on Eestis olnud 10 300 tulekahju, milles on elu kaotanud 104 inimest. Juulis, augustis ja septembris oli kokku 1731 tulekahju, milles kaotas elu 15 inimest. Ohvrite seas oli üks 12aastane poiss ning kolm naist.
64 protsenti surmaga lõppenud tulekahjudest kolmandas kvartalis leidsid aset öisel ajal. Ühel kolmandikul juhtudest hukkusid inimesed korteritulekahjudes. Raskete tagajärgedega tulekahjusid oli ka aiamajades, eramutes, ehitussoojakus, garaa?is ja hooldusasutuses.
Päästeteenistus manitseb inimesi suuremale tähelepanelikkusele.
«Ei tohiks unustada, et aasta külmemad kuud on tulekul ja levinumad tulekahjude põhjused, mis inimelusid röövivad - hooletus lahtise tulega, hooletus suitsetamisel või kütteseadme kasutamisel -, on otseselt seotud külma ajaga,» tuletab meelde päästeameti järelevalve ja kriisireguleerimise osakonna peaspetsialist Mari Tikan.
Mullu oli üheksa kuuga 11 015 tulekahju, neis hukkus 107 inimest.
Peavarjuta jäänud taluperel on talve ees hirm SLÕL
Eestlased Eestis | 18 Oct 2004 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
