Nädala portree
Peeter Einola on inimene, keda tuntakse hästi Toronto eesti ühiskonnas eeskätt tema pika, 30 aastat kestnud tegevuse tõttu Toronto Eesti Ühispangas. Intervjuus Eesti Elule räägib ta oma elukäigust, karjäärist ja ühiskondlikust tegevusest.
Peeter Einola on sündinud, kasvanud ja kogu elu elanud Torontos, tema vanemad olid Eestist põgenenud ja jõudnud 1950-ndate aastate algul Rootsi kaudu Kanadasse. Peeter lõpetas Peetri kiriku kõrval asuva Northern Secondary keskkooli, kus tollal õppis palju eestlasi. Edasine tee viis Toronto Ülikooli, kus ta omandas tööstusinseneri kraadi; järgnes magistrikraad majandusteaduses Yorki Ülikoolist.
Peetri enamus tööelu on kulgenud Ontario Power Generation’is, tänaseks kokku 33 aastat. Ta on töötanud seal enamasti majanduse planeerimise aladel, seoses jõujaamade operatsioonidega. Töö on olnud huvitav. Praeguse provintsivalitsuse kindel poliitika on arendada keskkonnale vähem saastavaid energia allikaid. Kuni need on piisavalt paika pandud, on osa Peetri tööst koostada plaane olemasolevate jaamade käigushoidmiseks senikaua, kuni neid on vaja. Tõsiolukord on, et alates 2015. aasta algusest Ontario provintsis elektri tootmiseks sütt enam ei põletata.
Elu Torontos on andnud Peetrile võimaluse osa võtta eesti ühiskonna tegevusest alates nooruspõlvest. Ta on lõpetanud eesti koolid, kaasa teinud rahvatantsu- ja skaudirühmades, käinud laste suvekodudes jm. Ülikooli astudes liitus ta korp! Rotaliaga, milles tegutseb aktiivselt siiani. Ta on olnud seotud Tartu College’iga, olnud korp! Rotalia esindaja nõukogus ning praegu seotud Eesti Õppetöö Fondiga. Ka on ta tegutsenud Kotkajärve Metsaülikooli programmi juhina. MÜs kohtus ta ka oma abikaasa Sveaga. Läinud aastate jooksul on pidevalt terve perega Metsaülikooli programmist osa võetud.
Peale magistrikraadi saamist tekkis Peeter Einolal võimalus hakata tegutsema Toronto Eesti Ühispangas — algul krediidikomitees, hiljem kutsuti teda nõukogusse. Seitse aastat tegutses ta nõukogu esimehena. Temale järgnesid Toomas Marley ja Lea Kõiv. Kõik see kogemus oli tema jaoks väga väärtuslik. See on võimaldanud tal kokku puutuda ja koostööd teha mitme andeka eestlasega. Nende hulka kuuluvad isikud, kes panga asutasid ning paljud teised, kes annavad samuti hulgaliselt oma aega eesti ühiskonnale ja selle heaks kordaminekuks. Rääkides Toronto Eesti Ühispangast ütleb Peeter Einola, et pank on ühiskondlik vara ja seda on võetud arvesse panga tegevuses ja arengus. Panga edu on suuresti põhjendatud professionaalse juhtkonna ja ametkonna tegevusega.
Peeter on veendunud, et ühe organisatsiooni jätkusuutlikkus ja võime edasi tegutseda oleneb selle võimest ennast uuendada ja värskendada. Tagasi astumine panga nõukogust oleks sellest vaatest võinud ehk toimuda ka varem. Selge on, et vajaduse korral on siiski leitud andekaid isikuid asemele, kellel on huvi ja soov ühiskonnale oma panus anda. Sama motiveering oli tal Eesti Abistamiskomiteest lahkumisel peale viis aastat kestnud tegevust selle juhatuses.
Isikliku elu poole pealt. Peeter on abielus ning kahe teismelise poja isa. Koos abikaasaga on püütud perele võimaldada eesti-alastest tegevustest osa võtmist. Perega veedetud aega nimetabki ta oma suurimaks hobiks. Koos tehakse mitmeid ettevõtmisi. Pojad on väga sportlikud: vanem poeg tegeleb meeskonnaspordi ja mäesuusatamisega, noorem suusatamise ja võitluskunstiga.
Meie jutuajamisele järgneval nädalal oli Peeter Einola taas sõitmas Eestisse, Eesti Abistamiskomitee Kanadas esindajana Tartu Lastefondi 10. aastapäevale. Abistamiskomitee on aastate jooksul märgatava osa annetustest suunanud Eestisse, muuhulgas nii Tallinna Lastehaiglale, mille kuldsponsor Abistamiskomitee on, ja hiljuti ka Tartu Lastehaiglale, mida on viimastel aastatel toetatud võrdsete annetustega.
Ja on näha, et koostöö Eestiga tiheneb veelgi: möödunud aastal tegi Tartu Ülikooli Sihtasutus Peetrile ettepaneku olla nende esindajaks Torontos, mida ta nüüd ka on.
Peeter arvab, et vabatahtliku aja panus ja tegevus on alus, millele siinne eesti ühiskond on üles ehitatud. Sellel on suur väärtus. Sellest tuleneb meie võime head teha nii siin elavatele eestlastele kui suuremas pildis Eestile üldiselt. Seda tehtakse sellepärast, et meie ühiskond ja rahvas on seda väärt. Alati võiks teha rohkem. Alati saab asju paremini ajada. Kuid kuidagi on toime tuldud ja sageli ka üllatavalt hästi. Tulevikus on meie ühiskonnal mitmed märkimisväärsed väljakutsed. Peeter on optimist, et nendele väljakutsetele leitakse ka mõistlikud lahendused.
Peeter Einola: „Ühiskond väärib vabatahtlikku aega ja panust!“
Inimesed
TRENDING
