©Scanpix
Urmas Kruuse mehitas maaeluministeeriumi oravaparteile lojaalsete vasallidega.
Maaeluminister Mart Järviku ümber puhkenud õõvastavate poliitmängude taga seisab Reformierakond, kes kardab, et praegune võim sunnib süsteemidesse aja jooksul sisse imbunud rehepapid taanduma, kirjutab Riigikogu liige Peeter Ernits.
https://uueduudised.ee/arvamus...
Kui rahvusringhäälingut uskuda, siis oli läinud reede kõige tähtsam uudis Harku kalatehasest leitud listeeriabakter. Sellise uudisega algasid nii iga tunni järel korduvad raadiouudised kui ka päeva kokku võttev „Aktuaalne kaamera“.
Mida me teada saime? Seda, et Harku kalatehasest on ka peale suurpuhastust listeeriabakterit leitud ja nüüd tuleb 150 töötajaga tehas sootuks kinni panna.
Kuulasin ja vaatasin ega suutnud ära imestada. Sündmuste tagamaid teades toimus rahvusringhäälingu osavõtul kõige ehedam infooperatsioon.
Selle mõistmiseks tasub vaadata kuupäevi. Veterinaar ja Toiduamet (VTA) pani M.V. Wooli Harku kalatehase suurpuhastuseks kinni 17.-18. oktoobril. Kaks päeva küüriti ja pritsiti, kuumutati ning tehti veel sada ilmaimet, et listeeriabakterist lõplikult lahti saada. VTA saatis ametnikud proove võtma 23. oktoobril. Tulemused selgusid 29. oktoobril. Selle asemel, et avalikkust kohe informeerida, otsustasid VTA juhid seda teha alles eelmisel reedel, 15. novembril.
Kes operatsiooni juhtis, pole veel teada. Signaalid on vastuolulised. Ühed allikad kinnitavad, et seda tegi VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda, ning tema bossi, peadirektor Hallistet hoiti teadmatuses. Teise allika sõnul olid asjast teadlikud mõlemad. Muuseas, uudis paisati esmakordselt eetrisse täpselt hetkel, kui peadirektor ministri kabinetti astus…
Selleks et minister Järviku skandaali tagamaid mõista, tuleks endale esmalt mõningad asjad selgeks teha.
VTA nokib miskipärast vaid ühte
Tänavu on VTA võtnud kõikidest Eesti kalakäitlemisettevõtetest ühtekokku 245 listeeriaproovi. Neist 188 võttis M.V. Wooli Harku tehasest. See teeb 77 protsenti. Kuid neile tuleb lisada ka tehase Vihterpalu tsehhist võetud kolmkümmend.
Teades, et Eestis tegutseb sadakond kalakäitlejat, tähendab see, et ülejäänud sadat VTA sisuliselt ei ole kontrollinud. Selle asemel, et kontrollida, kas meie kalatööstused pakuvad rahvale ohutut toidukraami, nokib riiklik amet miskipärast raevukalt vaid ühte ettevõtet.
Nii tiheda kontrolli tulemusena on M.V. Wooli firmast saanud Eesti üks kõige enam kontrollitud toiduainetööstusi. Kuigi uudiseid sellest, kuidas Mati Vetevoolu kalatööstusest taas listeeriabakter leitakse, on suvest saati muutunud uudistevoo lahutamatuks osaks, pole kahjuks kunagi räägitud asja sisust. See on aga labaselt lihtne. Esiteks on listeeriabakterit leitud vaid üksikutes proovides.
Teiseks, reeglina on bakterite kogus igas proovis olnud väga väike. Eurooa Liidus kehtivate normide järgi tohib proovi ühes grammis olla kuni sada listeeriabakteri pesa. M.V. Wooli tehastes jääb nende arv paraku allapoole kümmet. Seega on Mati Vetevoolu pakutav kraam vähemasti kümme korda puhtam, kui kehtivad normid ette näevad.
Kõige selle juures äratab tähelepanu üks kummaline asi. Miskipärast annab positiivseid proove vaid VTA enda labor. Terviseameti laboris samadest asjadest võetud proovid annavad seevastu alati negatiivse tulemuse. Keegi ei oska arvata, kuidas selline asi võimalik saab olla, liiati kui mõlemad laborid on veel riiklikult atesteeritud.
Hoolimata sellest, et M.V. Wooli tehas on olnud erakordselt karmi kontrolli all ja sealt võetud proovid jäävad lubatud piirnormile tugevasti alla, on VTA järgmise sammuna kehtestanud ettevõttele nn nulltolerantsi. See aga tähendab, et Wooli tehastes ja nende toodangus ei tohi olla mitte ühtegi bakteripoega.
Arvestades, et listeeribakter elutseb igal hetkel ja kõikjal meie ümber, on VTA tänaste juhtide nõudmine mitte üksnes absurdne, vaid ka seadusevastane. Euroopa Liidus kehtivate normide järgi võib ühes grammis rahumeeli olla kuni sada bakteripesa.
Varasuvel esitles riigikontroll oma auditit, mis puudutas riigi tegevusest toidu ohutuse tagamisel. Eesti riigi kõrgeima kontrollorgani järeldused olid karmid: VTA petab rahvast.
Tuli välja, et suur osa välismaisest puu ja juurviljast, mida me palju ja isukalt sööme, on kõikvõimalikku ja tervisele sageli ohtlikku keemiat täis topitud. Samal ajal VTA , mis peaks meie toidulaua puhtuse eest hoolt kandma, analüüsib enamasti vaid kodumaist puhast mahetoitu.
Riigikontroll näitas ilmekalt, et VTA petab rahvast, jättes mulje, et kõik on kontrolli all ja toit igati puhas. Peadirektor Indrek Halliste käskkiri nr. 32 eelmise aasta 20. veebruarist üllatas oma küünilisusega ka paljunäinud riigikontrolli. Nimelt käskis peadirektor laboris mõõdetud tulemusest kõigepealt 50 protsenti maha arvata ja alles seejärel saadud arvu kehtestatud piirnormiga võrrelda. Pärast sellist silmamoondamist paistab ka kõige saastatum toidukraam ohutu.
Rehepapid ja nende peremehed hirmul
Minister Mart Järviku vastast rünnakut juhib ja koordineerib kunagine põllumajandusminister Urmas Kruuse. Hakatuseks püüdis Kruuse näidata, kuidas minister Järvik listeeriaskandaalis rahva tervist ohustava ettevõtte huvisid kaitstes valetab. Vahetult enne umbusaldusavalduse sisseandmist toodi mängu PRIA ning püüti näidata, et kuritegelikule ühendusele, kuhu kuuluvad PRIA kaudu riiki lüpsnud talumees, minister ning tema nõunik, pandi alus juba kaugetel hämaratel aegadel, kui mehed veel tatikana ühe küla tanumatel ringi silkasid.
Muuseas Lemetti ja Kruuse on mõlemad Elva kandi mehed. Umbusalduse päeval tunnistas minister Järvik, et just kantsler Lemetti oli see mees, kes algusest peale tema initsiatiividele vastu töötas.
Juba suvel oli selge, et rahva tervisega mängivad VTA juhid tuleb kiiremas korras ametist vabastada. Paraku minister maamehena toona ei kiirustanud ja alustas tulemuste kontrollimiseks ka ministeeriumi oma auditiga. Paraku jäi too miskipärast vinduma. Täna teame, et pidurdajateks oli nii kantsler Lemetti kui toiduohutuse ja VTA tegevuse eest vastutav asekantsler Toomas Kevvai.
Järviku skandaali puhul ei saa üle ega ümber sellestki, mis toimub peale VTA ka teistes ministeeriumi allasutustes. PRIA-s ja Maaelu Edendamise Sihtasutuses (MES) jagatakse suuri rahasid. Kuigi väliselt on kõik enam vähem korras, käib tegelik elu siiski omasoodu. Ühtesid ei lasta rahapaja lähedalegi, teiste puhul kirjutatakse isegi miljonid silmagi pilgutamata korstnasse. Juba mõnda aega tagasi avastasin, et maaelu rahapadade ümber askeldavad peremehena miskipärast just sotsid ja nende sõbrad. Viimastel kuudel hakkasid süsteemidesse aja jooksul sisse imbunud rehepapid tajuma, et senine mõnus elu võib minister Järviku ajal lõppema hakata. Suvest on saanud peaaegu et talv, kuid midagi pole muutunud.
Suure tõenäosusega saabub tähelepanu all olev listeeriatüvi Wooli tehasesse, aga ilmselt ka teistesse kalatööstustesse Norra või Soome kalakasvandustest. Paraku VTA sissetoodavat kala ei analüüsi. Nii võib Harku kalatehas oma liine ja ruume väsimuseni desinfitseerida, järjekordse kalapartiiga tuleb bakteripoiss ikkagi sisse.
Kui senine olukord jätkub, kus VTA välismaalt sissetoodavat toidukraami – olgu selleks siis maasikas, brokoli, õun või lõhe – tõsiselt ei analüüsi, ei muutu midagi.
Peeter Ernits
Riigikogu ja EKRE juhatuse liige