Peeter Ernits - Tiit Madisson Hirvepargis 33.aastat hiljem
Andsime Tiit Madissonile, Eesti vabariigi esimesele poliitvangide tänumedali. Tiit vabandas, et ei saanud auhinda seelikus vastu võtma tulla. Hirveparki, just praegu, 33 aastat hiljem.
Peeter Ernits - Tiit Madisson Hirvepargis 33.aastat hiljem (4)
Eestlased Eestis | 23 Aug 2020 | EWR
Peeter Ernits - Tiit Madisson Hirvepargis 33.aastat hiljem
Andsime Tiit Madissonile, Eesti vabariigi esimesele poliitvangide tänumedali. Tiit vabandas, et ei saanud auhinda seelikus vastu võtma tulla. Hirveparki, just praegu, 33 aastat hiljem.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Võrdsustada Madissoni - sisuliselt küll püüdlik kuid harimatu - Nugiseksiga on Häbiasi. Muide näiteks manalasse varisenud akadeemik Endel Lippmaa jpt temataolised härrasmehed võinuks medali saada kasvõi postuumselt, aga ei. Mats hindab ja autasustab ikka omasuguseid. Juba sellepärast on ensv "õigusjärglane" hukule määratud. Orjad ei suuda riiki pidada. Kahju kuid nii on.
Tiit Madissonile ei antud mitte mingit Poliitvangide Tänumedalit vaid Eesti Rahva Tänumedal nr 2, millega isamaaline osa eesti rahvast autasustas teda, kes kogu oma elu on võidelnud Eesti Riigi ja -rahva õiguse eest olla vaba ja iseseisev, aga keda selle riigi eliit on "tänutäheks" vaid represseerinud ja mõnitanud.
https://eestiuudised.ee/isamaa...
Tollal ei teatud rääkida Briti garantiidest, mis oli MRP-le sarnane.
Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt 1939. aasta märtsis alustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja NLiit konsultatsioone Saksamaa peatamiseks. Üheks selle osaks said nn Briti garantiid erinevatele riikidele, mida määriti riikidele pähe ka tahte vastaselt.
1939. aasta 2. juunil Inglismaa ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.
6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.
7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule ja selle salaprotokollile, mis kohustas Eestit koordineerima NLiidu vastased kaitsemeetmed Saksamaaga.
1939. aasta 26. juunil algasid NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas. Need lõppesid 1. juulil kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.
2. juuli esitasid Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
Britid sellega ei arvestanud ja garantiide andmine delegeeriti NL-ile. Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.
Samuti ei olnud teemaks liitlaste Teherani, Jalta ja Potsdami konverentside otsused.
http://www.pealinn.ee/arhiiv/a...
http://www.pealinn.ee/tagid/ko...
Tollal ei teatud rääkida Briti garantiidest, mis oli MRP-le sarnane.
Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt 1939. aasta märtsis alustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja NLiit konsultatsioone Saksamaa peatamiseks. Üheks selle osaks said nn Briti garantiid erinevatele riikidele, mida määriti riikidele pähe ka tahte vastaselt.
1939. aasta 2. juunil Inglismaa ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.
6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.
7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule ja selle salaprotokollile, mis kohustas Eestit koordineerima NLiidu vastased kaitsemeetmed Saksamaaga.
1939. aasta 26. juunil algasid NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas. Need lõppesid 1. juulil kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.
2. juuli esitasid Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
Britid sellega ei arvestanud ja garantiide andmine delegeeriti NL-ile. Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.
Samuti ei olnud teemaks liitlaste Teherani, Jalta ja Potsdami konverentside otsused.
http://www.pealinn.ee/arhiiv/a...
http://www.pealinn.ee/tagid/ko...
Eestlased Eestis
TRENDING
