Eesti Maja galeriiruumis oli väljas 60 tööd, nende hulgas neli mittemüüdavat, kunstnikule nostalgilise väärtusega tööd. Rikkaliku väljapanekuga näituse avamine toimus ka väga arvuka osavõtjaskonnaga.
Teadustajaks oli kunstniku tütar Margi Taylor-Self, kes kutsus näituse ametlikuks avajaks pastor Kaljo Raidi. Oma avasõnas rõhutas K. Raid kolme punkti. Esmalt arvud, mis ütlevad, et see on P. Kaupsi loomingu näitus kunstniku 80. sünnipäeval (kuigi mitte just päriselt sel päeval, kuna P. Kaups on sündinud 5. juunil 1923.). Teiseks — taiduri kunstifilosoofia, mis Columbia ülikooli filosoofiaprofessori Irwin Edmani sõnul teenib kolme eesmärki: ta selgitab-puhastab-klaarib; pingutab-kõvendab-tihendab ja tõlgitseb-tõlgendab-seletab elu.
Kolmandaks: Peeter Kaupsi kunsti iseloomustab tema stiil, koolkond. Vahendiks on akvarell, aineks loodus, eesmärgiks pürgimine täiusliku maailma poole. Kuhu koolkonda ta looming kuulub, see jäägu igaühe enese otsustada, soovitas K. Raid.
Peeter väljendab oma meeleolu ja ultimaatset ilutunnet, mille Jumal on talle andnud. Lõpetades lühipalvusega soovis K. Raid kõigile head näituse nautimist.
Mai Järve õnnitles Peetrit lilledega ja tänas aastatepikkuse töö eest EKKT abipresidendina, kus ta on alati olnud valmis ülesandeid täitma. Otto Rannamäe õnnitles kunstnikku lillede ja oma skulptuuriga.
Peeter tänas ja juhtis külastajate tähelepanu samas kahele sketshide raamatule tema loomingust, mis kajastavad tema kui kunstniku kujunemisteed.
Temaatika on olnud põhiliselt sama, kuigi ta on varem kasutanud õlivärve ja monotüüpilist stiili. Mäletame ta esimesi ühisnäitusi koos Ilse Raidiga Toronto Eesti Baptisti kirikus. Paarkümmend sketshide raamatusse mahutatud varasemast loomingust pärit teost juhtisid vaataja käesoleva näituse juurde, mis koosneb viimaste aastate loomingust, pakkudes võimalust õppida tundma ja nautida P. Kaupsi enesekindlat ja vaid talle omast kunstniku käekirjaga ja selles peituvat ilu.
Teiseks pärimuslike avastusretkedega seotud tööd, mis viivad küll Eestisse, Hellenurme vesiveskile, kuid ka praeguse elukoha läheduses asuvasse Todmordeni pärandiparki. Mõjuvad on nii videvikuvaade Tallinnast kui vihmane päev Haapsalus. Kodumaiste tööde puhul torkab silma eriline soojus, isegi siis, kui tegemist on talviste külavaadetega.
Üheks osaks on majakad ja sadamad. Esiletõusvaim neist on ehk Kõpu tuletorn Hiiumaal, mis on ehitatud 1578.a. Aga maalitud on ka Florida rannikul asuvaid majakaid, milles kunstnik on tabanud valguse sümboolikat elus ja ususki. Väikese nostalgilise väärtusega tööde grupis on õlimaal Muskoka talvest, monotüüpia Back Lane’ist, vaade Soome Põhjalast, Lapist ja vaade vanale tuulikule Vormsis.
Lehitsedes sketshiraamatuid on seal astanguid, mis vihjavad süvenemisele. Esimestest aastatest pärit Toronto vanade elamute maalid teenisid oma eesmärki, sest need ehitised võivad nüüd minna lammutamisele. Kunstnik on aga need jäädvustanud värvidesse ja vormidesse — osana siinsest loodusest.
•••
P. Kaups sündis 5. juunil 1923 Eestis. Õppis Treffneri Gümnaasiumis ja Tallinna Reaalkoolis, teenis Soome armees ja pärast põgenemist Rootsi õppis Stockholmi Tehnilises Instituudis ja siia mandrile jõudes ka Toronto Ülikoolis. Kunsti on ta õppinud North York õhtukursustel, hiljem tuntud USA ja Kanada akvarellistide suvekursustel. On korraldanud üle paarikümne isikliku näituse Torontos, kaks Vancouveris, on osalenud Toronto Watercolour Society zhüriinäitustel ja Eesti Kunstnike Koondise Torontos näitustel. On olnud selle organisatsiooni liige ja praegu aseesimees. Saanud kolm tunnustusauhinda Toronto Watercolour Society näituselt.
Osales ESTO 1996 kunstinäitusel Tallinnas. Kultuurilise ja kunstilise tegevuse eest anti talle Toronto Canada Day teenetemedal.