Peeter Oja ütleb raadiole antud telefoniintervjuus, et on jälginud nii Eesti, Vene kui ka Lääne telekanaleid ja ajalehti ning tal on enam-vähem selge, mida üks või teine pool kajastavad.
«Ma ei ütleks, et erilisi emotsioone on olnud, sest mind ei üllatanud see. Kui midagi on üllatanud siis see, et selline asi on nii kaua kestnud.»
Ta lisab, et Eesti inimesed ja poliitikud tavaliselt pehmendavad asju ja ei taha näha seda, mis peitub selle taga laiemas plaanis.
«Need noored ja vanad, kes ju tegelikult peegeldavad oma vanemate, ka kooliõpetajate meelsust, on ju Eesti riigi vastu.» Ta lisab, et need on juurteta inimesed, kellele meie riik ei lähe korda. Ta sõnab, et kui Pronkssõdur võeti mingi identiteedi aluseks, siis oli see hapral alusel loodud identiteet.
Oja ei jäta kritiseerimata ka Edgar Savisaart ning tema käitumist, öeldes, et ta ei ole juba alates lindiskandaalist aru saanud, miks teda peetakse suureks poliitikuks. Oja arvates on Savisaar silmakirjalik ja valelik, tuues näiteks selle, kuidas mees räägib venelastele ühte ning eestlastele teist juttu.
«Talle on oluline vaid oma ego ja oma võim, muud mitte midagi. Nii, et oodata sellelt mehelt mingeid olulisi sirgeseljalisi sõnavõtte või ütleme sellist positsiooni, on naiivne,» sõnab Peeter Oja.
Ka varem ühiskonnas toimuvaid sündmusi teravalt kritiseerinud Oja arvab, et võib-olla tänu viimaste päevade sündmustele on hakanud inimeste silmad lahti minema ja hakatakse rääkima ka sellest, millest senini ei tahetud rääkida.
«Räägitakse integratsioonist. Millest me saame rääkida, kui lapsed lõpetavad Eesti Vabariigis kooli ja nad ei oska absoluutselt eesti keelt?» imestab Oja.
Ta toob välja, et kui vene koolide ühiskonnaõpetuse õpetajad ei räägi oma tundidest toimunud märulist sõnagi, siis see tähendab, et need inimesed elavad teises maailmas.
«Kui minna nüüd natukene äärmuslikuks, siis ma julgen väita, et see, mida nemad peavad euroopalikuks kultuuriks või demokraatiaks, on nende enda loodud väike maailm, millel ei ole mittemingisugust seost ei tsiviliseeritud Euroopaga ega ka demokraatiaga.»
«See haridus on meil olnud kogu aeg vildakas. Õpetatakse kahte erinevat haridust – üks, mis on Eesti koolis, üks, mis on Vene koolis. Ei ole ühtset haridust ja see lõhestabki.»
Ta sõnab, et haridust kui väga tähtsat valdkonda peaks juhtima elukogemusega inimene, kuid erakondliku poliitika tõttu juhtis seda aastaid noor inimene, kellelt ei saagi loota mingit haritust või silmaringi.
«Sellest on niipalju räägitud, aga ei muutu mitte midagi,» kurdab mees.
Siiski lisab Oja, et üldistustesse laskuda ei tohiks. «Ei saa öelda, et nüüd on venelane ja see on mingi selline märk. Midagi sellist ei saa teha,» rõhutab mees.
Saate «Ärapanija» üks juhte kinnitab siiski, et naljategemise isu kogu lugu äravõtnud pole, sest ta ei olnud üllatunud.
Ta lisab, et on üles kasvanud Tallinnas Sitsimäe kandis, kus elas ka palju venelasi ning seetõttu on ta sellise kontingendiga, «lumperi osaga», väga tuttav.
«Ma olen käinud Vene lasteaias. Ma tean nende mõttemaailma küllaltki hästi. Ma olen käinud Vene kroonus ja seda enam ma ei tõmbaks paralleele kõigi venelaste vahel, et kõik on sellised. Seda mitte mingil juhul,» ütleb Oja.
«Vaatamata sellele, kas ta oskab eesti keelt või mitte. Et kui oskab, siis on tubli ja kui ei oska, siis on ei. Asi ei ole isegi selles. Asi on eelkõige inimeses. Asi ei ole ei rahvuses, usutunnistuses, nahavärvis ega ka soos, asi on inimeses,» lausub Oja teema lõpetuseks.
Toimetas Triin Visnapuu, PM online