Peeter Sink (1902–1957) on üks neid mitmekülgseid Eesti loovisiksusi, kelle kujunemisaeg ja eneseteostus jäid Euroopat laastanud kahe maailmasõja vahelisse perioodi. Pilistvere kihelkonnast võrsunud Peeter Sink lõpetas 1919. a edukalt Riigi Kunsttööstuskooli, õppides maalimist Nikolai Triigi juhendamisel, kuid otsustas vaimuliku kutsumuse kasuks.
Rahvusvaheliselt tuntud vabakiriku hingekarjasena, noorsootöö juhina ja kirjastajana kujunes maalimine valdavalt vabaaja harrastuseks. Ometi saavutas Peeter Sink ka kunstis tähelepandavaid tulemusi. Tema kirjanduslik looming hõlmab mitmeid luulekogusid. Elu viimased aastad tegutses Peeter Sink luterliku kiriku pastorina.
Peeter Singi maalid kannavad endas omaaegsete kunstistiilide ja vaimsuse märke, olles samas äratuntavalt isikupärased. Tema kodumaiseid loodusvaateid ja portreid iseloomustab kunstniku tajutav maalimisrõõm, aga ka suurepärane kompositsioonitaju ja tundlik värvimeel. 1920.–1930. aastail esines ta oma maalidega üle-Eestilistel kunstinäitustel ning osales fotonäitustel nii kodu- kui välismaal. Suurem osa Peeter Singi loomingust on leidnud koha erakogudes, vähemal määral ka Eesti Kunstimuuseumis.
Teise Nõukogude okupatsiooni saabudes jätkas Peeter Sink põhimõttekindlalt oma kutsumust neis halastamatutes raamides, millesse kommunistlik diktatuur surus iseäranis kristliku maailmavaate. Ta oli võimude pideva kahtlustamise ja jälitamise objektiks, 1950ndate esimesel poolel tehti võimatuks tegevus isegi vaimulikul alal. Eneseavaldamiseks väljapool kitsamat sõpruskonda puudusid tingimused. Vaimne ja poliitiline ahistamine kiirendasid tervise halvenemist. Peeter Sink suri 55-aastasena südamehaigusse.
Eesti sõjajärgse perioodi kultuuriloos puudub vaimuliku kultuuri mõiste. Peeter Singi luulekogusid pole seal märgitud, aga samas puudub ka näiteks Uku Masingu nimi. Peeter Singi pärand eesti kultuuris on just seetõttu huvitav, et ajendab uurima teda vorminud keskkonda, arvuka liikmeskonnaga ja eri sotsiaalseid kihte hõlmanud vabakirikute maailma ning 1920.–1930. aastail Eestis tegutsenud rahvusvahelist Kristlikku Allianssliitu, millega olid seotud mitmed loovisikud. Peeter Singi mitmekülgse, sügavast vaimsusest kantud kunstiloomingu taasavastamine rikastab loodetavasti eesti kultuuri tervikuna.
Eesti Kunstimuuseum korraldas aastal 1993 Adamson-Ericu muuseumis Peeter Singi ülevaatenäituse. Aastal 2002 avati Kastellaani galeriis kunstniku 100. sünnipäevale pühendatud näitus „Üle õitsva kanarbikunõmme”. Samal aastal ilmus trükist Peeter Singi luulekogu „Taeva vari”. Aasta 2006 kevadel esitles Peeter Singi maalivalikut Viimsi koduloomuuseum.
Tunne ja Mari-Ann Kelami välja antud maalialbum on trükitud Tallinna Raamatutrükikojas. Albumi koostaja on kunstiteadlane Juta Kivimäe, tekst Tunne Kelamilt ja Juta Kivimäelt. Kujundas Jaan Klõsheiko. Albumis (184 lk) on reprod 75 maalist, lisaks autori skitse, joonistusi, fotosid ja luuletusi, samuti õpingukaaslase Eduard Viiralti kaks joonistust Peeter Singist.