Möödunud pühapäeval tähistas Peetri kogudus lõikustänupüha koos koguduse 54. aastapäevaga. Jutlustas õp. dr. Andres Taul, orelil dr. Roman Toi. Pärast jumalateenistust toimus all uue näo saanud saalides koguduse naisringi poolt korraldatud kohvilaud.
Koosviibimise avas koguduse esimees Jaan Kruus, millele järgnes koguduse õpetaja söögipalve „Kõikide silmad…“ Lava äärele oli müügiks pandud Tiiu Kadaku lillemaalide reproduktsioone eriti soodsa hinnaga. Tiiu Kadak elas varem Torontos Peetri koguduse liikmena. Oma lillemaalidega tuli ta Torontosse Lõuna-Aafrikast, kus ta sealses kunstielus oli saavutanud laiema tuntuse.
Bibliograafia Klubi esinaine Aino Müllerbeck meenutas Tiina Tuvikese kunagist tegevust Peetri koguduses 1950–70. aastail, kui ta kirjutas Toronto eesti ajalehtedele ja koguduse väljaandele ELU rahvuspäevade ja pühade kohast juhuluulet. Ta suri 3. nov. kolm aastat tagasi üksiklasena ja maetigi mõne inimese juuresolekul. Bibliograafia Klubi korraldas seejärel mälestusõhtu. Hiljem tuli mõte Tiina luuletused koguda, mida Bibliograafia Klubi on teinud ja hiljuti ilmus klubi kirjastusel kaunis luuleraamat „Elu ja usk“, Tiina Tuvikese luulet 1958–1984. Kogus on kuni 145 luuletust ja see on heaks kingiks eelolevaiks jõuludeks — pühad, mida Tiina nii väga kalliks pidas. Selle kõrval on veel mitu artiklit T. Tuvikese loomingust ja prof. Tiina Kirssi tagasivaade luuletaja loomingule. Tutvustaja vahendusel oli raamat saadaval.
Õpetaja dr. A. Taul alustas oma Tartu Ülikooli juubelisündmuse ülevaadet paari anekdoodiga, nagu tänapäevale on omaseks saanud. Ühe neist, ema 80-aastasel sünnipäeval tehtud kolme poja kingitusist esitas rahvusvahelise ja väliseestlaste versioonis.
Muljeist Tartu Ülikooli 200. juubelil: seal võtsid sõna president Arnold Rüütel, Lennart Meri, Vene esindaja, kes Tartu Ülikooli mõjukusest tõi näite, et Duumas on palju selle ülikooli lõpetajaid ja ta tahab tulevikus ka omad lapsed sinna õppima saata. Saksa esindaja rääkis Münchenis korp! Tartuensise asutamisest ja et sakslased koguvad praegu raha Tartu Kivisilla taastamiseks.
Laudkonnavestlusel arutleti vene keele valimist teiseks riigikeeleks, selle juures tehti ettepanek: õppigu eestlased inglise keelt, siis poleks vaja muid keeli õppida. Eesti venelasi võidavat võrrelda väliseestlastega, sest sama oli juhtunud ka venelastega, kes olles Eestis omaette jäänud, alustasid oma tegevusega. Nüüd on venelased kümne aastaga rohkem assimileerunud kui väliseestlased 50 aastaga.
Egbert Runge müüs hundudelt eelmisel päeval ülejäänud õunu ja osutas uuele põrandale, mis on teoks saanud hundupoiste toetusel. Ka valgustus on heledam ja andis suurele saalile uudse näo. Lõpuks J. Kruus tänas neid, kes olid abiks olnud toitlustamise korraldamisel, mille rikkus iseloomustas lõikust.