Paraku on olukord aastate jooksul palju muutunud, ja mitte paremuse poole. Kogudus on vananenud ja kokku kuivanud. Nagu näib olevat üldine suund, ei osale paljud nooremad koguduseliikmed aktiivselt enam kirikuelus ja on kogudusest eemaldunud või halvimal juhul hoopis lahkunud. On raskusi leida liikmeid, kes oleksid nõus liituma koguduse nõukoguga ja veelgi raskem on kedagi veenda juhatuse liikmeks, eriti aga juhatajaks kandideerima.
Kiriku hooned on nüüd juba üsna auväärses eas ja sellega kaasnevad mitmesugused lagunemise ning kulumise märgid, mis omakorda tähendab kõrgemaid hooldus- ja paranduskulusid. Proportsionaalselt eakal liikmeskonnal on aga raskusi oma annetuskohustusi koguduse ees täita. Selle tagajärjena oleks meie kirik juba ammu pankrotis, kui poleks leidunud lahkeid koguduseliikmeid, kes oma testamentides on kogudust heldelt meeles pidanud.
Kuna aga sellisel viisil ellujäämine on äärmiselt kahtlane, koputame siinkohal iga koguduseliikme südametunnistusele, et ta oma koguduse elust hakkaks aktiivsemalt osa võtma, kirikut annetustega toetama, ja et talle kiriku olemasolu ei meenuks mitte üksnes ristsete, leeride, pulmade ja matuste puhul.
Hiljuti on meie koguduse ja kogu praostkonna elu tõesti elavnenud tänu noortele agaratele külalisõpetajatele Eestist. Oleks aga väga soovitav, et paljud meie nooremad liikmed teeksid pisikese pingutuse jumalateenistustest rohkem osa võtta.
Kuna on täiesti arusaadav, et paljudes kodudes on eesti keel jäänud „teiseks keeleks“ ja eriti kõige noorem generatsioon saab palju paremini aru inglise keelest, siis oleme otsustanud alustada uue programmiga, mille raames toimub iga kuu viimasel pühapäeval kl. 11 kakskeelne jumalateenistus — nii inglise kui eesti keeles, millest ka noored oleksid suutelised hästi aru saama. Esialgu rakendame seda programmi seitsmel pühapäeval (alates jaanuarist ja vahele jättes suvekuud — jälgige lehes ilmuvaid kirikuteateid!) ja loodame kõikide tõhusale abile selle uue algatuse õnnestumiseks.