Peetri kogudusel Torontos täitus 3. augustil 58 aastat asutamisest. Oma kirik on mõnevõrra noorem — ainult 41 aastat. Peetri kogudus oli esimene pagulaseestlaste organisatsioon, mis asutati Torontos. Siit sai alguse isegi Eesti täienduskool. Kogudusest kujunes kogu pagulaskonna suurim elujõuline kogudus.

Samuti oli Peetri kogudus Torontos üks vähestest pagulaste kogudustest, mis ehitas oma kiriku — ja pealegi veel arhitektuuriliselt nii hinnatava, et see on võetud Toronto linna vaatamisväärsete ehitiste nimekirja. Kogudust teenis algaastail õp. Oskar Puhm (†), kellel oli hindamatuid teeneid nii koguduse kasvus kui ka oma kiriku ehitamises. Ta täitis kiriku ehitamise ajal nii hingekarjase kui ka kiriku ehitamise „vahimehe“ ülesandeid. Kogudus koosnes suurelt osalt noortest elujõulistest meestest ja naistest. Sinna kuulus ca 4000 hinge, kellest ainult 50 olid 70-aastased või vanemad.

Allorganisatsioonid töötasid täie koormusega ja heade tulemustega. Kogudus kasvas ja õitses. Kahjuks on tänapäeva „trend“ allamäge. Kui pagulaspõlve alguses oli kirikuõpetajaid külluses, siis nüüd peame neid laenama kodu-Eestist. Nii on Peetri koguduse jumalariigi tööl olnud juba 7 õpetajat ja hiljuti alustas kaheksas. Selle väga positiivseks tulemuseks on aga siinsete ja kodu-Eesti koguduste lähenemine ja üksteistest suurem arusaamine. Kaovad negatiivsed küljed — nii siin kui seal.

Jumalateenistus ja kohvilaud

Aastapäeva jumalateenistusel jutlustas praost Tiit Salumäe Eestist. Teenisid õpetajad Andres Taul ja Marek Roots. Muusikalises osas esines ansambel „Helin“ Margit Viia-Maiste juhatusel. Orelil organist R. Toi.

Praost Salumäe tõi tervitused nii kodu-Eesti kiriku kui ka Vancouveri koguduse poolt. Ta on Eestis teeninud Haapsalu Püha Johannese kogudust alates aastast 1975 ja oli ajutiselt teenimas Vancouveri Peetri kogudust. Oma jutluses rõhutas ta mitmesugust eestlaste paigutamist laias maailmas. On olemas küll kodu-eestlased, pagulaseestlased, väliseestlased — ja isegi küüditatud eestlased. Need kõik kuuluvad siiski ühise nimetuse alla — eestlased. Igal grupil on olnud täita omad ülesanded. Pagulaseestlaste suureks teeneks on, et nad hoidsid vabaduse ideaali väljaspool kodumaad kõrgel, kui see kodu-eestlastele oli keelatud, ütles praost Salumäe.

EELK teenetemärk dr. Roman Toile

Jumalateenistuse lõpul andis praost Salumäe organist dr. Roman Toile üle EELK teenetemärgi. Ta ütles, et Peetri kogudus võib uhke olla, omades sellist organisti. Teie olete XX sajandi Eesti muusika elav legend, Eesti kristliku muusika looja, Teie juhatusel on eesti rahvas võõrsil laulnud oma kaotatud kodumaast, kõneles ta; Te olete teinud lõpmata palju tööd sünnimaa heaks ja aidanud Peetri kogudust Jumalat kiita lauluga. Teie muusika kindel sõnum on eestlaste vaimne ja vaimulik vabadus.

Allsaali oli naispere katnud pikad lauaread. Söögipalve ütles ja tervitas praost Tiit Tralla; peale kohvijoomist tõi kogudusele tervitusi Enno Agur skautide nimel, tervitas dr. Roman Toi. Nõukogu esimees dr. Jaan Kruus tutvustas meie uut õpetajat Marek Rootsi ja tema perekonda Eestist, samuti tervitas ja tänas õp. Marek Roots. Õpetaja dr. Andres Taul rääkis oma esimesest kohtumisest enne iseseisvumist Tiit Salumäega Haapsalus.

Praost Salumäe rääkis veel, kuidas nad restaureerisid Haapsalu Toomkirikut kommunismi ajal. Selleks oli vaja ehitusmaterjali ja seda tuli küsida „kõrgemalt“ poolt. Üks vana kommunist, kelle võimupiirides oli ehitusmaterjali andmine, nõudis ka midagi vastutasuks. Õp. Tiit Salumäe lubas talle ainult Jumala õnnistust — ja sai kivid.

Märkmed: