Seekordse aasta kavaline osa oli korraldatud hoopis eriviisi, selmet lapsed esitanuks õpitut, olid need õpetajad, kes õpitavat esitasid, näidates noortele ja vanadele pühapäevakoolis õppimist. Hinde pidanuks andma siis õpilased, kuid need jäid vaikivaiks pealtvaatajaiks. Kiriku alumises saalis olid lauad osalejatega täidetud.
Aastapäeva avas koguduse esimees Jaan Kruus tänusõnadega võileibade ja küpsiste eest tegijaile, eesotsas Maret Truuvertiga, kes oli seekordse toimkonna juhataja. Samuti ta tänas esinejaid. Sellele jägnes õp.dr. Andres Tauli söögipalve.
Söögi järel esitati esimene osa kavast, Tiiu Roiseri loodud slaidide programm pühapäevakooli ajaloost, aga ka viimaste aastate tegevusest üksikult või grupiti. See oli väga heades värvides ja jättis suurepärase pildi pühapäevakooli keskkonnast. Tiiu Roiseril on ilmselt annet selles moodsas tehnikas koolile ilmet anda.
Teises osas oli pühapäevakooli õpetajate koori poolt hümn jõulujärgseile päevadele, kus klaveril oli saatjaks Riho Maimets, laulusolistiks Talvi Maimets ja Georg Stulov.
Margit Viia-Maiste ja Talvi Maimets esitasid kahekesi ühel klaveril Henry Percelli „Vabatahtlik trompet“. Veel oli pühapäevakooli õpetajailt ja eel-leeri õpilasilt Talvi Maimetsa kirjutatud näidend. Pildiks oli kooli tegevus, mille juurde Olev Maimets lisas täiendavaid kommentaare. Näidati, kuidas lapsed Margiti juhatusel laulmist õppisid, kuidas toimus klassis piibliloo jutustamine, mille juurde oli toodud humoristlik toon.
Omaette ansambli moodustasid George Stulov klaveril, Nelly Nosella ja Pat Stulov löökpillidel ja trummidel. Tiiu Roiser esitas oma luuletuse „Õpeta mind palvetama“. Ühislauluna laulsid õpetajad „Kui tore on olla koos pühapäevakoolis“, klaverisaatjaks oli Paul Lillakas. Olev Maimets avaldas tegelasile tänu ja võttis aastapäeva tähenduse kokku, et selles on soov ja püüe tuua noored kiriku liikmeks.