Kui Eesti tulevik oleks ainult Kallaste rahva otsustada, jääks ühinemine Euroopa Liiduga ära — 63 protsenti linnakese valijaist ütles üleeile selge “ei.”

Kallaste linnapea Viktor Nukka tõlgendab seda kui umbusaldusavaldust riigivalitsejatele, kes on Peipsi-lähedased ääremaad unarusse jätnud.
“Paraku me ei ole prioriteetsed, oleme liiga väikesed ja liiga kaugel Tallinnast,” nentis Nukka. “Enne Riigikogu valimisi käivad kõik ja annavad lubadusi. Aga pigem on käinud siin üks suur rahva lollitamine ja seepärast inimesed ongi umbusklikud. Vähemalt nüüd nad said, mis nad tahtsid, rahvas ei usu enam neid.”

Nukka lisas, et Peipsi piirkonda on nappinud ka eurotoetusi. “Me oleme alates 1996. aastast taotlenud Euroopa Liidust vahendeid nii kommunikatsioonidele kui muudele projektidele, aga tänaseni ei ole saanud,” ütles Nukka.

Sama nutune on olukord ka Mustvee linnas, kus Euroopa Liidule ütles “ei” 55 protsenti valijaist. Linnapea Gennadi Kulkovi sõnul on mustveelased taasiseseisvunud Eesti reformides niigi kannatanud ning kardavad, et Euroopa Liidus läheb elu veel hullemaks.

“Inimeste sissetulekud on väga väikesed ja rahvas kardab, et nüüd tuleb hinnatõus ja nad ei suuda oma palga eest enam üldse ära elada,” ütles Kulkov.

Kulkovi sõnul on Peipsi rannik Eestimaa Siber. Pooled Mustvee elanikest on venelased. Kolmveerand on linnapea andmetel töötud. Nõukogude ajal elasid mustveelased hästi, kuid nüüd on nad vaesed ja tigedad.

“Suuremale osale rahvast, kellega olen rääkinud, ei meeldi Eesti poliitika Venemaa suhtes,” ütles Kulkov. “Nad kasvatasid varem kurke, müüsid neid vabalt Leningradi turul ning elasid hästi. Aga nüüd on nad nii vaesed ja vihased võimu peale.”

Osa Mustvee mehi käib praegu Venemaal tööl, kuid Euroopa Liiduga ühinedes kardavad nad sellegi teenistuse kaotada.

“Mehed on ehitajad ja käivad Moskvas ja Siberis, sest siin tööd ei ole,” ütles Kulkov. “Praegugi on raske Venemaal käia, aga nüüd kardetakse, et see muutub veel raskemaks.”

Veel rohkem eurovastaseid kui Kallastel ja Mustvees elab aga Peipsiääre valla vanausuliste külades. Sealne elanikkond koosneb pea täielikult venelastest. Tuhandest vallaelanikust on eestlasi vaid 40. “Ei” ütles tervelt 76 protsenti valijaist.

“Kardetakse traditsioonide lõhkumist, seda, et me kaotame oma näo ja meie elukeskkond kaob,” ütles vallavanem Niina Baranina.

Baranina sõnul ei paku Euroopa Liit vanausulistele midagi ahvatlevat. Ehkki tööpuudus on kõrge, ei köida isegi noori Euroopa tööturg.

“Meie oleme inimesed, kes töötavad oma maatükil ja koguni noored lähevad väga harva ära,” ütles Baranina. “Isegi Tallinna minnakse väga harva.”

Peipsiääre vallavanemal Niina Baraninal pole usku ka eurotoetustesse.

“Fondid annavad toetusi tavaliselt suurtele firmadele ja taludele, aga kuna meie vanausulistel on vähe maad, ei saa me neid fonde kasutada,” kinnitas Baranina. “Igaühel on vaid kaks hektarit ja sellest jääb väheks. Pealegi on meie inimesed harjunud kõike tööga saavutama, nad ei oska paluda.”

Kuid mitte kõik vallad, kes Euroopa Liidule punast tuld näitasid, ei asu Eestimaa Siberis. “Ei”-hääl jäi peale ka kaugel läänes — Mustjala vallas Saaremaal. Seal oli vastalisi 54 protsenti.

Kui uskuda Mustjala vallavanemat Enno Kolterit, siis saarlastele tegid muret samad asjad mis peipsivenelastelegi — hinnatõus ja elukallidus.

“Ka pensionäridele ei ole keegi siiani piisavalt selgitanud, mis Euroopa Liidus nende elatustasemega muutub,” nentis Kolter.

Nii nagu Peipsiveeres, on ka Saaremaal Mustjalas töökohtadega kitsas. Valla suurimateks tööandjateks on vallavalitsus, kool ja paar kauplust. Mustjala vallavanema Enno Kolteri sõnul muutus Euroopa Liit vallas ebapopulaarseks ka agarate ametnike tõttu, kes ähvardasid sulgeda euronormidele mittevastava koolisöökla.

Märkmed: