Andres Kalvik
Olümpia: Pekingi olümpia eelarve on Ateena omast neli korda suurem – 37 miljardit USA dollarit.

Kui enne Ateena olümpiat oli oht, et mängud võivad liiga aeglase spordirajatiste ehituse tõttu pidamata jääda, siis Pekingi suurürituse organiseerijatel soovitab Rahvusvahelise Olümpiakomitee president Jacques Rogge hoopis hoogu vähendada.

Praeguses rütmis jätkates valmiksid ehitised juba 20 kuud enne mänge. Selle näitajaga lööksid hiinlased isegi kõrgeid hindeid pälvinud Sydneyt, kus oli kõik töökorras aasta enne suursündmust. Rogge’i sõnul toob liigne kiirustamine kasu asemel hoopis kahju, sest liiga vara valmivate spordikomplekside ülalpidamiskulud tõuseksid taevasse ja lisaks seisavad rajatised pikka aega kasutuna.

Peaprobleem, millega Hiina valitsusel tuleb järgneva nelja aasta jooksul rinda pista, on riigis kehtivad inimõiguste normid, millega demokraatlikud riigid sugugi päri pole.

Chen Ping Pekingi avalike suhete osakonnast rahustab kõhklejaid. “Arvan, et oleme valmis ja me tahame rahvusvahelistele ajakirjanikele näidata, milline on elu Pekingis tegelikult. Tahame, et lehemehed suhtleksid kohalikega, et näha, kui elevil kõik on,” lausub Ping.



Alates 13. juulist, kui Pekingile anti mängude korraldamise õigus, on kohalikud oma toimetamistes olnud ajast ees. Uued maanteed ja tunnelid on kas valminud või ehitamisjärgus. Lisaks ehitatakse Pekingi lennujaamale kolmandat terminali.

35 areenist 30 asuvad Pekingis. Neist pooled on uued ja 11 juba olemas ning neli kompleksi tehakse ajutised. Väljaspool pealinna toimuvad purjetamine ja jalgpall. Arvatakse, et erinevalt Ateenast ei pea atleedid maailma suurima rahvaarvuga riigis paremust selgitama pooltühjade tribüünide ees.

Veel ühe erinevusena ei usu Ping, et Pekingi elanikud lahkuvad mängude ajaks kodunt. “Kohalikud teavad, et külaliste tõttu on elu raskem, kuid nad ei lahku,” kinnitab ta.

Võõrustajatel rohkem kulda

Pekingi olümpia toimub 8.–24. augustini. Korraldajad loodavad töödega lõplikult valmis saada 2007. aasta lõpuks, et neil oleks piisavalt aega korraldada staadionidel proovivõistlusi ja vältida infrastruktuuriprobleeme. Pekingi mängude tunnuslause on: “Roheline olümpia, kõrgtehnoloogiline olümpia, inimeste olümpia.” Hiina kavatseb olümpiale kulutada 37 miljardit dollarit.

Võrreldes Ateenaga on summa peaaegu neli korda suurem – Kreeka pealinna kulutused kasvasid kokkuvõttes kahekordseks, ulatudes 10 miljardi dollarini.

Hiina spordijuhid kritiseerisid kohalikku ajakirjandust ja osa sportlasi liigse enesekindluse pärast enne Ateenat. Vaevalt, et kohalike sportlaste pingekoorem enne koduõuel toimuvaid mänge väheneb. “Ajalugu on näidanud, et võõrustajate kullasaak on tavapärasest suurem. Sellele tuginedes on meie sportlased võimelised üllatusteks,” kirjutab Global Times.



Viiendad olümpiamängud Aasias


•• Esimese Aasia linnana pidi suveolümpiamängud korraldama Tokyo 1940. aastal, kuid valimised võitnud jaapanlased keeldusid ja mängud anti Helsingile, kus need Teise maailmasõja tõttu samuti sel aastal pidamata jäid.
•• Tokyo kandideeris uuesti 1960. aasta mängudele, mis teatavasti toimusid Roomas, kuid võitis endale 1964. aasta mängud, lüües Brüsselit, Detroiti ja Viini. 1988. aasta mängud võitis esmakordselt kandideerinud Soul Nagoya ja Ateena ees.
•• 2000. aasta mängude korraldaja valimistel kaotas Peking napilt Sydneyle, kuid võitis kindlalt 2008. aasta mängud.
•• Taliolümpiamängud on Aasias peetud kaks korda: 1972. aastal Sapporos ja 1998. aastal Naganos. Järgmised talimängud toimuvad kahe aasta pärast Torinos ja seejärel 2010 Vancouveris.
•• 2012. aasta suveolümpia kandidaadid on New York, Madrid, London, Moskva ja Pariis.

Märkmed: