Toronto Eesti Meeskoor. F.H.Oja
Koosviibimise avas klubi esimees Heikki Paara, öeldes: „Tere, tere, tere tulemast uue hooaja koosviibimisele!“ ja soovitas humoorikalt Eesti Maja suure saali suuremaks teha, nii et see kõiki mahutaks.
Heiki Paara F.H.Oja
Rõhutades septembrikuu tähtsust eestlastele, meenutas ta, et 58 aastat tagasi tuli meil maha jätta oma kodumaa, kui punaväed lääneliitlaste toetusel tulid eesti rahvast, keelt ja kultuuri hävitama. Paljudel õnnestus siiski pageda ja pärast aastakümneid taastati Eesti vabadus. Teame, mida Eesti on viimase 15 aastaga saavutanud.
On tore, et meil on Eesti Pensionäride Klubi Torontos, kes korraldab koosviibimisi, kus saame sõpradega koos olla.
Hilja Suurna F.H.Oja
Koosviibimise külalisteks olid pastor Jüri Puusaag, Ellen Irs ja Toronto Eesti Meeskoor (isegi suuremas koosseisus kui tööpäeval võidi loota).
H. Paara tutvustas ka klubi praegust juhtkonda, mille koosseisus on 15 nais- ja 8 meesabilist, kes olid teinud ettevalmistusi koosviibimiseks hommikust saadik.
Minnes tulevikuplaanide juurde ütles esimees, et tervisevõimlejate ringi tunnid algavad 23. septembril kell 10 esimesele ja kell 11 teisele grupile. Hilja Suurna, kes eelmisel aastal üllatas rahvatantsijate esinemisega, kutsus harjutusele endisi ja ka uusi liikmeid. Pilvi Niit küsis, kas pensionärid on huvitatud väljasõidust ning lubas järgmiseks korraks koostada valikuvõimalusena kolme väljasõidu plaanid.
Ellen Irs esitas kaks oma populaarset humoristlikku balladi, milles värsivormis taas vaatles siinset ühiskonda. Esimene neist käsitles Toronto eestlaste minevikku, milleks pr. Irs on materjali saanud eesti arhiivis töötades ning ajalehtedes ilmunud kirjutisi ja siinse rahva tegevust jälgides, aga ka arenemist kanadalasteks.
Esimese osa pealkirjaks oli „50 aastat Torontos“. Need olid inimesed, kes „olid tulnud siia noores eas, neil nüüd on valged juuksed peas“.
Teises osas olid käsitlemisel päevakohased probleemid, kuid tõdeti, et „vanagi on olla uhke ja hea“. Võime unustada ja seetõttu hilineda. Meil on võõrsõnade hääldamisega probleeme. Maailmaelu küllastub masinatega, pangas on igas nurgas vilkuv masin. Naissool on aktuaalsed iluravi küsimused. Kuigi uus aastatuhat tuli uute mõtetega, aga ega me alla ei anna, meie oma ajukompuuter on veelgi vastupidav.
Pastor Jüri Puusaag rääkis oma vaimulikus sõnavõtus elurõõmust, mille vahendajaks on usk. Jumal on loonud selleks loomulikud ressursid. Juba esimesel sajandil rõhutas rooma filosoof Lucius Seneca kirjas ühele oma sõbrale rõõmu tähtsust. Seneca soovitas sõbral end positiivselt häälestada ja mitte rõõmustada tühisuse üle. Õpi rõõmustama; õpi seda nägema, mis rõõmu valmistab. Rõõm on meis endis. Kristus ongi selleks tulnud, et meile rõõmu valmistada. Pastor Puusaag viitas ühele kaasaegsele eesti romaanile, mille peategelane leidis lõpuks elumõtte usust. Hea, et eesti kirjandusteosed hakkavad lõppema positiivselt, ütles kõneleja. Söögipalves tänas ta Jumalat meie rahvale antud vabaduse eest ja palus tarkust ning tugevust riigi juhtidele.
Ka kodumaa rahval tuleks õppida siinsete eestlaste üksmeelsusest, ütles õp. Auksmann.
Pärast kohviaega ja võileibade maitsmist esitas TEMK peaaegu kontserdimõõdulise kava, mis sai pensionäride alanud hooajale mõtte andjaks. Laulude järjestuses oli meenutatud läbielatud ajaloosündmusi, eriti ka karmile sunnile alistumist kodumaalt lahkumise näol.
Vaatamata kõigele olid laulumehed rõõmsad, sest eesti vennad said laulust jõudu ja rõõmu.
R. Toi loodud koori motole järgnesid V. Tormise „Meeste laul“, P. Tammeveski „Üksainus õis“, (solist Avo Kittask).
Järgnes G. Verdi „Orjade koor“, Gounod' „Sõdurite koor“, A.F. Ricciuse „Rõõmsad laulumehed“ ja H. Stuntzi „Eesti vennad“. Valik jättis koori heatasemelise esinemise kõrvus helisema.
Lõpuks loetles esimees loteriivõitude numbrid ja teatas, et klubi järgmine koosviibimine toimub neljapäeval, 17. oktoobril kell 1 päeval. Siis järgnes suur-suur aitäh kõigile tegijaile, kes käesoleva hooaja esimese hästikorraldatud üritusega sisendasid kutse tulla järgmistelegi.