Pensionäride märtsikuu koosviibimine
Eestlased Kanadas | 25 Mar 2003  | Hannes OjaEWR
Toronto Eesti Pensionäride Klubi märtsikuu ehk kevadise pööripäeva koosviibimine tõi Eesti Maja suurde saali umbkaudu 170 inimest, näidates taas, millise organisatsiooni üritustel on siinses ühiskonnas suurim osalejaskond.

Tervituse ja avasõna ütles klubi esimees Heikki Paara, tutvustades kavalise osa täitjaid Tarvo Toomest, Kalju Kauri ja gaiderite ja skautmasterite lauluansamblit „Sõprusring“ Lydia Aruvaldi juhatusel. Ta avaldas tänu klubi virkadele perenaistele ja nende meesabilistele, kes juba varahommikul olid alustanud tööga, misjärel meenutas kolme sündmust. Esmalt 1949. a. märtsiküüditamist, mille toorest vägivalda ei saa kunagi unustada. Klubi juhatus oli samal päeval asetanud pärja küüditatute mälestuseks Eesti Maja fuajeesse. Seejärel meenutas hr. Paara rõõmsamat sündmust — 15 aastat tagasi Eesti Sõltumatu Partei loomist, millega algas kommunistliku võimu kukutamine. Esitatud 11 teesi olid kriitilised, need murdsid partei selgroo. Aasta hiljem lehvis juba Toompeal sinimustvalge lipp.
Siis meenutas esimees, et järgmisel päeval algab kevad. Agnes Mänd oli korraldanud loterii, milleks käsitööring on valmistanud palju kauneid esemeid.
Saadi ka teada, et järgmine pensionäride koosviibimine toimub 17. aprillil.
Kalju Kaur rääkis oma vaimulikus mõtiskluses jüngreist, kes olles iga päev koos Kristusega, olid kindlad, et Ta oli Jumala Poeg. Ta soovitas kuulajail tarkade neitside kombel hoida alati õli lambis, mis tagas neile sissepääsu, kuna rumalad jäid ukse taha. Kui käime oma mälestusis südamelambi valgel, siis vajame head õli, mida meil on ka jätkunud pika pagulasteekonna jooksul. Eestlaste südamelamp on ikka põlenud ja taganud rahvusliku ja vaimuliku tugevuse ja püsimise. K. Kaur tänas kõigi organisatsioonide liikmeid, kes on olnud valvel, et eesti vaimne tuli püsiks põlevana.
Pärast kohvi ja võileibade pakkumist esitasid ansambli „Sõprusring“ liikmed väga siduva ja kaasahaarava laulupõimiku (M.E. Haugi „Õrn videvik“, K.A. Hermanni „Kevade marss“, A. Uustulndi „Kodu rannamäel“, E. Ligema „Sinilill“ jt.), mis kokku kujundasid eriti südantsoojendava retke kodunõmmele läbi jaaniöise romantika, kus suureks sidujaks oli rukkilille kustumatu südamelähedus. Lydia Aruvald oli ansambli juhiks ja klaverisaatjaks, kellele klubi esimehe H. Paara abikaasa Lehte Paara ulatas tänuks lillekimbu.
Tarvo Toomes pidas ettekande demokraatiast ja meediast, võttes aluseks Churchilli iseloomustuse demokraatia olemusest, kus rahvas on kõrgeim võim. Rahvas aga vajab valitsemiseks palju informatsiooni ja teadlikke kodanikke vajalike otsuste tegemiseks majanduses, sise- ja välispoliitikas, sotsiaalprogrammides, hariduse ja kultuuri alal. Eestis võib tekkida vajadus põhiseaduse muutmiseks ja kohandamiseks Euroopa Liitu pääsemise tõttu.
Info saamise seisukohast on oluline meedia vahendus, mis põhineb nii sensatsioonilistel päevasündmustel kui ka artikleil, kus tõde esile tuuakse. Eelkõige vajatakse tõde ja sõltumatuid uudiseid.
Siiski tuleb pakutavasse suhtuda selektiivselt, kuna see mõjustab lugeja maailmavaadet, sõprusvahekordi, poliitikat ja muud. Ajalehtede jaoks on olulise tähtsusega õige uudiste valikute tegemine.
Hr. Toomes rääkis ka isiklikest kogemustest lugejakirjadega, milles ta tõi esile kommunistide süütegusid, kuid nende asemel peeti olulisemaks Lõuna-Aafrika poliitika valgustamist. Samalaadseid kogemusi on olnud ka tema tuttavatel. Kõneleja leidis, et demokraatlikus ühiskonnas on võimalik rahva arvamust mõjutada ühepoolse selekteeritud informatsiooniga.
Järgnes loterii võidunumbrite teatavakstegemine. Paljud seisid võitude laua juures oma võitusid vastu võtmas. Osa pensionäre oli jõudnud koosviibimisele alles siis, kui piletid olid juba läbi müüdud.




 
Eestlased Kanadas