Toronto Eesti Pensionäride Klubi järjekordne kokkutulek 15. oktoobril oli veidi teistusuguse ilmega kui senised, andes väikese eelmaigu algavast Estdocs’ist. Kohal oli E.E.L.K. Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas, kes peale vaimuliku sõnavõtu ja söögipalve täitis ka Estdocs’i toimkonna liikme kohustusi. Lavale oli paigaldatud suur ekraan ja helitehnik Allan Eistrati abiga esitati lühifilm Kadrioru lossist, Põhjamaade pärlist oma täies hiilguses, nagu õpetaja Kadakas seda oma tutvustuses iseloomustas. Filmi jälgiti suure huviga.
Teiseks meeldivaks tõmbenumbriks oli klubi liige Astrid Vaikla, kes esitas omapärase jutu- ja luulepõimiku sügismeeleoludest. Astridi ettekanded on alati olnud hinnatud ja seegi kord ei tarvitsenud kuulajad temas pettuda. Selle mandri sügise ilu peitub ju kirevates värvides ning esineja viis jutu aina punetavaile pihladele, mille ruske toon rõhutab põhjamaist sügiskargust. Ka Astrid ise oma pihlapunases pluusis meenutas värviküllast pihlakobarat. Sõnalise teksti vahele osavalt lükitud luuleridade autori kohta päriti selgust, mis jäi saamata, kuid magus kahtluse okas jäi uudishimulike hinge.
Klubi esimees Heikki Paara ettepanekul sai korraldav toimkond tugeva aplausi osaliseks. Seda eriti põhjusel, et tegijate arv on kahanenud, tööhulk aga mitte. Virku töökäsi tuleb hinnata, olgu need ametis kohvikallamisel, maitsvate võileibade valmistamisel või toolide-laudade paigaldamisel.
Loomulikust ei saadud läbi ka ühislauluta. Toivo Kõhelik tõestas, et ta on meister mitte ainult laulude saatmises, vaid ka laululehe koostamises ja arvuti abil kunstipäraseks kaunistamises. Laul kõlas hoogsalt ja saatis vanuripere koduteele järgmist kokkutulekut ootama, mis saab olema juba jõuluilmeline.
